Hans Kuuts ( 20. detsember 1932 Suuremetsa ? 6. oktoober 2022 ) oli eesti pollumajandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

1951 lopetas ta Tartu 1. Keskkooli ja 1956 cum laude Eesti Pollumajandusulikooli agronoomiateaduskonna. Seejarel tootas ta kuni 1958. aastani kolhoosiagronoomina Elva lahistel Erumael. ^[1]

1958. aastal kutsuti ta Jogeva Sordiaretusjaama odraaretuse nooremteaduriks. 1964 sai temast aretusosakonna juhataja ja 1973 direktor (alates 1992 Jogeva Sordiaretuse Instituut ), kellena tootas kuni 1998. aastani. Kuni 2013. aastani jatkas vanemteadurina. ^[1]

1968. aastal kaitses Hans Kuuts pollumajanduskandidaadi vaitekirja teemal "Parimatest Eesti odrasortidest ja lammastikvaetiste mojust nende saagikusele ning kvaliteedile". 1968?1970 sta?eeris ta Rootsis Svalofi Sordiaretuse Instituudis, kust sai odra sordiaretuse alal tosise teoreetilise ja praktilise valjaoppe ja palju vaartuslikke kontakte. ^[1]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks pollumajanduse alal valiti ta 1994. aastal.

Teadustoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hans Kuutsi tooks on olnud odra sordiaretus ja algseemne kasvatamine ning sordiagrotehnika arendamine. Ta on seitsme odrasordi peamine- ja kolme odrasordi kaasautor ning kuue kaera- ja kahe suvinisusordi kaasautor. ^[2]

Ta oli esimene eestlane, kes voeti Euroopa Sordiaretajate Uhenduse (EUCARPIA) liikmeks (1974), olnud aastatel 1981?2000 odra ja 1989?1994 kaera geneetika ning sordiaretuse rahvusvaheliste sumpoosionide organiseerimiskomitee liige, korduvalt juhatanud rahvusvahelisi sordiaretusalaseid sumpoosione ja esinenud ettekannetega. Oli rahvusvaheliselt tuntud, mis voimaldas luua head suhted aretustooks nii vajalikke katsemasinaid ja laboratooriumi aparatuuri tootvate firmadega ja nende omanikega. ^[2] Jogeva Sordiaretusjaama (aastast 1992 instituudi) direktorina kulutas palju energiat asutuse valjaehitamisele. ^[2] Direktoritoo lopetamisel oli Hans Kuutsi juhitud Jogeva Sordiaretuse Instituut uks paremini katsetehnikaga varustatud uurimisasutus mitte ainult Eestis vaid ka kogu Noukogude Liidus. ^[2]

Aastatel 1992?1995 oli Hans Kuuts Eesti Pollumajandusulikooli professor, sordiaretuse oppetooli juhataja, aastast 1995 emeriitprofessor.

Toid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Odra sordiaretuse uuemad meetodid Rootsis / Hans Kuuts. Tallinn, Valgus, 1971, 151 lk

• Kaera ja odra sordiaretus ning seemnekasvatus Soomes / Hans Kuuts. Tallinn, Valgus, 1974, 48 lk
• Olleoder / H. Kuuts. Tartu, Tartu Olletehas, 1992, 28 lk
• Visandeid minu elust / Hans Kuuts. Jogeva, 2007, 315 lk

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1974 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1987 ENSV riiklik preemia sordiaretuse alal (kollektiivi liikmena)
• 1987 N. I. Vavilovi malestusmedal
• 1998 Jogeva valla aukodanik
• 1999 Eesti Vabariigi teaduspreemia pollumajanduse alal (kollektiivi liikmena)
• 1997 Riigivapi V klassi teenetemark
• 2000 Eesti Rukki Seltsi aupresident
• 2002 Eesti Teaduste Ak adeemia medal
• 2002 Jogeva valla elutoopreemia
• 2006 Jogevamaa vapimark .

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hans Kuutsi aretustoo jatkajaks on tutar Ulle Tamm.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938?1998. Tallinn, 1998, lk 66?67
• Margus Maidla. Akadeemik Hans Kuuts ? poline rikas pollult ja kalalt. ? Teaduste Akadeemia ? Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 365?372

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Hans Kuuts TA kodulehel
• Hans Kuuts Eesti Teadusinfosusteemis