Halljanes
(
Lepus europaeus;
rahvaparaste nimetustega
haavikuemand
,
haavikuisand
,
valejalg
,
pikk-korv
,
kikk-korv
,
letu
,
pollujanes
[1]
) on
janeslaste
sugukonda kuuluv
imetaja
. Koos
valgejanesega
on halljanes uks kahest Eestis esinevast
janeseliigist
.
Eestis elab ligikaudu 40 000 isendit
[1]
.
Halljanese
karvastik
on suvel pruunikashall valge kohualusega ja talvel helehall, saba pealmine osa on must. Halljanesel on valgejanesest pikemad korvad ja pikem saba. Taiskasvanud halljanesed on
valgejanestest
suuremad.
Halljanes on taimtoiduline. Ta toitub peamiselt
korrelistest
ja
liblikoielistest
taimedest, talvel soob ka puude ja poosaste oksi ning koort. Nagu paljud teised janesed, soovad ka halljanesed tavaliselt (90?95% juhtudest) ara oma korra
soolestiku
labinud toidu ? seda nahtust nimetatakse
autokoprofaagiaks
. See voimaldab halljanesel katte saada enamiku
toitainetesse
talletunud energiast
[
viide?
]
.
On levinud arvamus, et halljanesed lahevad martsis "hulluks" ning et isased ajavad sel ajal uksteist taga ja peavad poksikahevoitlusi.
Anthony Holley
ja
Paul Greenwood
(1984) on kindlaks teinud, et marts ei erine innahooaja teistest kuudest (jaanuarist augustini ja monikord kauem) ning poksimine on emase ja isase voitlus, kui emane torjub isast.
Halljanesed saavad sugukupseks aastaselt ja siis algab ka sigimine, mis toimub 2?3 korda aastas
[
viide?
]
. Eestis on keskmine pesakonna suurus 3 poega
[
viide?
]
, tavaliselt on nende esimene pesakond vaiksem kui jargnevad
[
viide?
]
.
Tiinus
kestab 40?44 paeva
[
viide?
]
. Halljanes on voimeline veel enne eelmise tiinuse loppu uuesti tiinestuma (
superfetatsioon
)
[2]
.
Halljanese pojad on sundides kaetud karvadega ja kohe parast sundi on nad nagemisvoimelised. Poegade imetamine kestab umbes uhe kuu, parast seda saavad pojad iseseisvateks
[
viide?
]
.
Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekord voib olla ligi 13 aastat
[
viide?
]
.
Halljanes on tavaline jahiloom, kuid tal on ka looduses palju vaenlasi. Teda ohustavad enamik suurkiskjaid ja suuremad roovlinnud, poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Halljanes eelistab avamaastikku. Ta on aktiivne hamaras ja oositi.
Halljanes ei ole Eestis kaitse all.
Halljaneseid introdutseeriti Eestisse korduvalt 20. sajandi alguses.