Hain Rebas
(sundinud
23. jaanuaril
1943
Tallinnas
[1]
Hiiul
[
viide?
]
) on Eesti ajaloolane
[1]
, sojavaelane ja poliitik; Rootsi sojavae reserv
kapten
1973, Eesti kaitsevae
major
1996.
[2]
Hain Rebas on
Robert (Rain) Rebase
poeg
[1]
. Sojapogenike lapsena kasvas ta ules
Rootsis
.
1961 lopetas ta
Goteborgis
gumnaasiumi ja 1967
Goteborgi Ulikooli
[1]
filosoofiakandidaadina
[
viide?
]
, 1976 kaitses samas filosoofiadoktori kraadi vaitekirjaga "Infiltration och handel. Studier i senmedeltida nordisk Balticum I. 1441?1479".
[1]
1969?80 oli Rebas Goteborgi Ulikoolis ajaloo-osakonna oppejoud (aastast 1979 dotsent), 1980?91 ja 1993
[1]
?2008
[
viide?
]
Kielis
Christian Albrechti Ulikoolis
Pohjamaade ajaloo professor, uhtlasi 1987?88
Toronto Ulikooli
Eesti oppetooli kulalisprofessor, 1991?92 ja 1996
Tartu Ulikooli
[1]
esimene taisaasta veetnud Laanest tulnud
[
viide?
]
kulalisprofessor. 1990 oli Hain Rebas
Eesti Komitee
, 1990-92
Eesti Kongressi
ja 1991?92
Pohiseaduse Assamblee
liige,
[1]
samuti
Eesti valisministri
Lennart Meri
nounik.
21. oktoobrist
1992
kuni
5. augustini
1993
[
viide?
]
oli ta
Eesti Vabariigi kaitseminister
Mart Laari esimeses valitsuses
, 1994. aastast taas Kieli Ulikooli professor.
[1]
Ta oli 1977 ja 1978
METROO
(Metsaulikool Rootsis) ja 1979, 1984, 1987
Metsaulikooli
lektor
Kanadas
.
[
viide?
]
Hain Rebas on tuntud kui aktiivne
Eesti Uliopilaste Seltsi
liige. Ta on aastaid laulnud
Goteborgi Akadeemilises Meeskooris
.
[3]
Hain Rebase aega kaitseministrina langes
Pullapaa kriis
, kus
Asso Kommeri
juhitud
Laanemaa Vabatahtlik Jaagrikompanii
ei allunud enam Eesti kaitsevae juhtkonna kaskudele. Tollal vaitis ajaleht
Eesti Ekspress
, et Rebas olevat kriisi ajal laevaga Eestist pogenenud. Rebas on suudistusi hiljem eitanud ning leidnud, et kriisi lahendamisel laksid peaminister
Mart Laar
ja justiitsminister
Kaido Kama
Rebasest kui kaitseministrist mooda ning ohverdasid ta poliitilistel pohjustel. 3. augustil 1993 astus Rebas ametist tagasi. Sama aasta novembris viis sundmuste jatkumine ka siseminister
Lagle Pareki
tagasiastumiseni.
[3]
Hain Rebase peamised uurimisvaldkonnad on olnud Skandinaavia ja Balti riikide valis- ja kaitsepoliitika, eesti kultuur
[1]
,
hiliskeskaegse
Rootsi ja Laanemere ruumi ajalugu, Rootsi eestlaskond ja rahvusvaheline
julgeolekupoliitika
. Ta on avaldanud uurimusi Rootsi, Eesti, Saksa, Soome, USA, Taani ja T?ehhi valjaannetes.
[
viide?
]
- Infiltratsioon ja kaubandus: Uurimus Baltikumi pohjaosa poliitikast a 1440?1479. Goteborg, 1976
- Eesti ajalugu makroperspektiivides. Metroo, 1977
- 1400-talets baltyska arvsprivilegier och Karl XI-s reduction. // Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat VII, 1977
- Tallinn-Stockholm-Tallinn 1940: Estonian Diplomatic Records on a Mysterious Round Trip. // Journal of Baltic Studies 8 (1977)
- Baltic Minorities in Sweden: Problems of Methods and Dokumentation. An Introduction. // Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat VIII, 1980
- Keskaegsed mereteed Baltikumi. Valis-Eesti & EMP, 1980
- Probleme des kommunistischen Putschversuches in Tallinn am 1. Dezember 1924. Stockholm: Kompendietryckeriet, 1985 (Reprint: Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, IX, 1980-1985)
- SAJAVIIEKUMNE AASTANE “OPETATUD EESTI SELTS” JA MEIE
,
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat
= Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992
- Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebas ja Meelis Saueauk "Soomepoisid. Voitlus jatkub" Tallinn: Grenader, 2010 (raamat ja CD)
- ↑
1,00
1,01
1,02
1,03
1,04
1,05
1,06
1,07
1,08
1,09
"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. koide
- ↑
RT I 1996, 23, 457
- ↑
3,0
3,1
Kadri Paas
"Hain Rebas - endise Eesti Kaitseministri meenutused"
Eesti Paevaleht (Rootsi), 16 juuli 2012
- Eesti entsuklopeedia, kd 14, lk 418
- Eesti teadlased valjaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, lk 101
- Kes on kes Eesti poliitikas 1988?92, lk 53
- Rund um die Meere des Nordens. Festschrift fur Hain Rebas. Koostanud Michael Engelbrecht, Ulrike Hanssen-Decker ja Daniel Hoffker. 2008