Gustav Vahar
, ka
Gustav Vaher
(
11. oktoober
1879
Lihula vald
?
21. detsember
1966
) oli
eesti
maadleja, elukutseliste maailmameister. Tema voistluskaal oli 85?87 kg
[1]
.
1894
kolisid tema vanemad
Tallinna
lahedale
Haabersti moisa
[1]
. Vaharist sai Tallinna Lobu-Joulaste Klubi liige
[1]
,
1898
astus Tallinna Vabatahtlikku Atleetide Klubisse
[2]
, parast kuulus
Friedrich Kelleri
raskejoustikuklubisse, mis asus
Tallinna Kaasani kiriku
lahedal
Imanta tanaval
[3]
.
Vahari esimene avalik esinemine toimus
1899
suvel Tallinnas
Rannavarava mael
, kus ta kohtus
Aleksander Abergiga
.
[1]
1900
tuli ta Eesti meistrivoistlustel Abergi jarel teiseks.
[1]
Aprillis
1903
palvis ta
Helsingis
eriauhinna. Kohe parast seda hakkas ta
Georg Lurichi
palvel elukutseliseks. Lurichi truppi kuulus ta ule 11 aasta.
[1]
Pariisis
1906
voitis Vahar enam kui 40 sportlase osavotul peetud voistlustel hobedase autasu ja tehniliselt parima maadleja eriauhinna.
[1]
1907
tuli ta
Lissabonis
elukutseliste maailmameistriks.
[1]
1914
loobus Vahar spordist. Ta asus toole
Novorossiiski
Volga-Kaama kommertspanka
. Too korvalt treenis ta noori maadlejaid ja tostjaid.
[1]
Parast
Esimest maailmasoda
naasis ta Eestisse. Ta tootas
massoorina
“Kalevis”, treenerina ja kohtunikuna, kuulus raskejoustikusektsiooni juhatusse
[1]
. Vahar oli uks viiest mehest, kes
1946
esimesena vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks said (veel
Erich Bystrom
,
Aleksander Ojala
,
Edgar Puusepp
ja
Boris Sulluste
)
[4]
.
Veel
1960-ndatel
kais Vahar sageli maadlusvoistlusi vaatamas. Teadustajad markisid seda alati ara, sest Vahar oli Lurichi kaaslasena elav eesti maadlusajalugu.
[2]
Alates
1967
korraldas “
Dvigatel
” Gustav Vahari malestusvoistlusi maadluses.
[5]
- ↑
1,00
1,01
1,02
1,03
1,04
1,05
1,06
1,07
1,08
1,09
Lembit Koik
. "100 aastat Eesti raskejoustikku: 1888?1988". Tallinn,
Eesti Entsuklopeediakirjastus
1996
, lk. 89-90
- ↑
2,0
2,1
"100 aastat Eesti raskejoustikku", lk. 24
- ↑
"100 aastat Eesti raskejoustikku", lk. 19
- ↑
"100 aastat Eesti raskejoustikku", lk. 208, 306
- ↑
"100 aastat Eesti raskejoustikku", lk. 232