Guinnessi rekordite raamat

" Guinnessi rekordite raamat " (inglise "Guinness World Records") on iga-aastane teatmik , mis sisaldab valiku maailmarekordeid ? niihasti inimeste saavutusi kui ka looduslikke ekstreemsusi. Ka raamatu endaga seostub uks maailmarekord ? nimelt on see koigi aegade muuduim autorioiguste kaitsega raamat. See on ka uks raamatuid, mida USA raamatukogudest koige sagedamini varastatakse.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

4. mail 1951 osales olletootja Guinness Brewery toonane juht Sir Hugh Beaver jahipeol Wexfordi krahvkonnas Iirimaal . Ta sattus vaidlusse teemal, milline on Euroopa koige kiirem jahitav lind. Samal ohtul taipas ta, et teatmike pohjal on seda voimatu kindlaks teha.

Beaver moistis, et Iiri ja Briti pubides vaieldakse igal ohtul hulga seesuguste kusimuste ule, ent puudus raamat, kust saaks infot rekordite kohta. Ta leidis, et raamat, mis sedalaadi kusimustele vastuseid pakuks, voiks saada usna populaarseks.

Beaveri idee sai reaalsuseks, kui Guinnessi tootaja Christopher Chataway soovitas talle kaksikvendadest tudengeid Norris ja Ross McWhirterit, kes olid pidanud Londonis faktiotsimisagentuuri. Augustis 1954 palgati vennad koostama raamatut, millest sai Guinnessi rekordite raamat. Seda trukiti ja jagati tuhat eksemplari.

Esimene 197-lehekuljeline valjaanne valmis 27. augustil 1955 ja joudis jouludeks Briti raamatumuugi edetabelite tippu. "See oli moeldud jagamiseks turunduse eesmargil ? keegi ei lootnud sellega raha teha," kommenteeris Beaver. Jargmisel aastal anti raamat valja USA-s ning seda muudi 70 000 eksemplari.

Kuna raamatust sai ullatushitt, tehti sellest veel palju uusi trukke, joudes lopuks uhe parandatud trukini aastas, mis ilmub oktoobris, et jouda valmis joulumuugi ajaks. Pikka aega kirjastasid seda ja teisi sarnaseid raamatuid vennad McWhirterid. Molemal vennal oli entsuklopeediline malu. 1975. aastal morvas Ross McWhirteri Iiri Vabariiklik Armee (Provisional Irish Republican Army).

1954. aastal moodustati esimese raamatu kirjastamiseks ettevote Guinness World Records Limited. 1970. aastatel kuulusid raamatu oigused kirjastusele Sterling Publishing. Ettevote kuulus Guinness Breweryle ja seejarel Diageole 2001. aastani, mil selle ostis Gullane Entertainment. Gullane'i enda ostis 2002. aastal HiT Entertainment. 2006 ostis HiT Entertainmenti Apax Partners, mis muus Guinnessi rekordite raamatu oigused 2008. aasta alguses Jim Pattison Groupile. Praeguseks on oigused litsentseeritud selle tutarettevottele Ripley Entertainment. Ehkki Guinness World Recordsil on kontorid ka New Yorgis ja Tokyos , asub selle peakorter tanini Londonis, ehkki firma muuseum paikneb Ripley peakorteris Orlandos , USA Florida osariigis.

Areng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viimased trukid on keskendunud inimeste saavutustele. Voisteldakse nii tavaparastel aladel nagu raskuste tostmine kui ka vahem levinuil, nagu munade kaugusvise, pikim aeg arvutimangu " Grand Theft Auto IV " mangides voi kumne minutiga soodud hot dog 'ide arv (ehkki soomis- ja alkoholijoomisrekordeid enam ei registreerita, valtimaks kohtuasju). Lisaks voistlusrekorditele on raamatus sedalaadi faktid nagu koige raskem kasvaja, koige murgisem taim, luhim jogi ( Roe jogi ), pikim draamaseriaal USA-s (" Guiding Light "), koige kauem draamaseriaalis manginud naitleja (Suurbritannias William Roache sarjas " Coronation Street ", Austraalias Ray Meagher sarjas " Kodus ja voorsil "), pikkuselt kolmas draamaseriaal USA-s ("General Hospital") ja maailma edukaim muugimees ( Joe Girard ). Paljud rekordid on seotud noorima inimesega, kes midagi on saavutanud ? naiteks on noorim koiki maailma riike kulastanud inimene Maurizio Giuliano .

Igas trukis on valik Guinnessi suurest rekordite andmebaasist. Valiku kriteeriumid on aegade jooksul muutunud. Lisatakse uusimad rekordid ja uuendatud rekordid.

Sellest peale, kui 1995. aastal loobuti Norris McWhirteri konsultanditeenustest ja Diageo rekordiraamatu brandi seejarel maha muus, on raamat muutunud tekstipohisest teatmikust illustreeritud tooteks. Seetottu ei ole raamatus (ega veebilehel) enam suuremat osa rekordeist ning neid saab teada vaid juhul, kui kirjutada Guinnessile taotlus rekordi loomiseks. Neile, kes ei taha oodata vastust 4?6 nadalat, pakub Guinness kiirvastust 300 Inglise naela eest.

Eetika ja ohutus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mitmed maailmarekordid, mida kunagi avaldati, on hiljem eetilistel pohjustel korvaldatud. Maailmarekordeid avaldades voib raamat innustada teisi puudma seda rekordit luua, hoolimata oma tervisest ja ohutusest. Naiteks parast raskeima kala rekordi avaldamist toitsid mitmed kalaomanikud oma lemmikloomi ule igasuguse moistliku maara, mistottu sissekanne korvaldati. Samuti loobus rekordiraamat 1991. aastal mitmeist soogi- ja joogirekordeist, kuna voistlejad voivad endale viga teha ning kirjastus voidakse seepeale kohtusse kaevata. Keelustatute seas olid koik alkoholijoomisrekordid ning ebatavaliste asjade (nt jalgrattad ja puud) soomine. Moned rekordid nagu mooganeelamine ja voidusoit avalikel maanteedel suleti, kuna senised rekordiomanikud olid uletanud ohutustaseme. Nii mainiti varasemates rekordiraamatutes Albaania endist kuningat Zogi , kes suitsetas paevas umbes 150 sigaretti.

Moned suletud rekordid on ka uuesti avatud. Naiteks nimetati mooganeelamisrekordit 1990. aastal Guinnessi rekordite raamatus suletuks, ent rekordite telesaates, mis algas 1998. aastal, naidati kolme mooganeelamiskatset, samuti mainis neid raamatu 2007. aasta trukk. Olle kiirjoomisrekordeist loobuti raamatus 1991. aastal, kuid 2008. aastal avaldati need taas, kuigi teises kategoorias.

Muuseum [ muuda | muuda lahteteksti ]

1976. aastal avati Empire State Buildingus Guinnessi rekordite raamatu muuseum. Seejarel laks kiirlaskur Bob Munden promoturneele, tulistades revolvrist 0,01 sekundiga. Eksponaatide seas olid maailma pikima mehe ( Robert Wadlow ) vahakuju, maailma suurim vihmauss, mooganeelaja rontgenipilt, korduvalt valguga pihta saanud Roy Sullivani valguaukudega muts ning paar kalliskividega kaunistatud golfikingi, mis muudi 6500 USA dollari eest. Nuudseks on muuseum suletud.

Hiljem on Guinness lasknud frantsiisi alusel avada raamatu teemadel vaiksemaid muuseume. Need koik asuvad suurtes turismilinnades: T?ky? , Kopenhaagen , San Antonio , Niagara Falls , Hollywood ja Gatlinburg USA-s Tennessee osariigis.