Graniit ( ladina sonast granum 'tera') on hall, roosakas voi punakas jamedateralise struktuuriga enamasti tardkivim .

Graniit koosneb pohiliselt kvartsist ja paevakividest . Vahemal maaral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti ), amfiboole ja muid mineraale .

Graniit on kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja paevakivi. Kui oletada, et graniit koosneb ainult kolmest mineraalist ? kvartsist, leelispaevakivist ja plagioklassist , siis jaaks graniidi kvartsisisaldus vahemikku 20...60%, plagioklassi voib olla 10...65% paevakividest ning leelispaevakivi 35...90% paevakividest. Et graniit sisaldab ka muid mineraale, voivad tegelikud arvud sellest erineda, kuid graniiti kui kivimit defineeritakse just labi nende kolme mineraaliruhma, elimineerides motteliselt koik muud mineraalid.

Graniitide kohta on oeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tahendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise kaigus.

Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse ruoliidiks .

Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³

Graniit on looduses laialt levinud suvakivim , kohati leidub teda laialdaselt maakoores . Kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal.

Kuul on graniit hinnanguliselt haruldane kivim, kuigi Apollo 12 ja Apollo 14 kivimiproovides esineb seda ohtrasti. ^[1] Graniit on sealsete kivimite seas ainulaadne, kuna sisaldab teiste kivimitega vorreldas ohtralt ranidioksiidi ja suure kaaliumisisaldusega paevakivi , sellal kui vahepealse keemilise koostisega kivimid seal praktiliselt puuduvad. ^[2]

Graniidil on palju erimeid . Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit.

Eestis leidub graniiti aluskorras ja randkividena . Ligi 80% Eesti randkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid pohiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist.

Kovaduse ja hea toodeldavuse parast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina , skulptuuride (eriti portreede , bustide ja aiaskulptuuride ) ning malestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks, samuti tehakse graniidist killustikku. Graniit dekoratiivkivina ei ole geoloogilises mottes siiski mitte alati graniit. Graniidisarnase dekoratiivkivi kohta vaata artiklit Kommertsgraniit .

Graniit on Soome rahvuskivi .

Keskmise ilma veesisalduseta graniidi koostis oksiidsel kujul massiprotsentides :

Numbrid on keskmistatud 2485 analuusitud graniidituki alusel. ^[3]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Plagiograniit
• raudkivi

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Graniit

Tsitaadid Vikitsitaatides: Graniit