See artikkel vajab toimetamist . (Jaanuar 2009) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . (Aprill 2020) Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

James Gordon Brown (sundinud 20. veebruaril 1951 Glasgow's ) on Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister 27. juunist 2007 kuni 11. maini 2010 . 1997 ?2007 oli ta Suurbritannia rahandusminister Tony Blairi valitsuses. Ta on Leiboristliku Partei liige ja alates 24. juunist 2007 selle esimees.

Ta on lopetanud Edinburghi ulikooli ja olnud sama ulikooli rektor.

Ta on koige kauem ametis olnud minister parast Nicholas Vanstritti , kes oli ametis 19. sajandi algul. Tal on ajaloodoktori kraad Edinburghi Ulikoolist. Lisaks peaministri ametile on ta uhtlasi rahandusministeeriumi esimene lord ja tsiviilteenistujate minister. Ta on olnud parlamendiliige alates 1983 . aastast.

Lapsepolv ja karjaar enne parlamenti [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gordon Brown sundis Govan’s Glasgow's ?otimaal; kuigi meedia on aeg-ajalt nimetanud tema sunnikohaks Giffnocki Renfrewshire’is, kuhu ta vanemad olid registreeritud ajal, mil ta sundis.

Tema isa John Ebenezer Brown oli ?oti kiriku vaimulik, kes suri 1998. aastal (84-aastaselt). Tema moju Gordon Brownile oli tugev. Tema ema Jessie Elizabeth Souter, tuntud kui Bunty, suri 2004. aastal (86-aastaselt). Ta oli saepuidu kaupmehe John Souteri tutar. Gordon kasvas ules koos vendade John ja Andrew Browniga kiriklas Kirkcaldys , mis oli tollal suurim linn Fife’is. Sarnaselt paljude teiste tuntud ?otlastega kutsutakse tedagi vahel "kiriku pojaks". Brown oppis Laane-Kirkcaldy algkoolis, kus ta valiti eksperimendi korras kiiroppeprogrammi, tanu millele kulus tal ainult 2 aastat, et jouda edasi Kirkcaldy keskkooli.

Edinburghi Ulikooli ajalugu oppima paases ta juba 16-aastaselt. Ta kannatas vorkkesta eraldatuse all, parast seda, kui teda loodi pahe rugby mangu ajal, uhel aastalopu mangu ajal tema vanas koolis. Ta jai vasakust silmast pimedaks. Hoolimata mitmest operatsioonist ja ravist, mille hulka kuulus nadalatepikkune lebamine pimedas ruumis, ei paistnud olukord paranevat. Hiljem, Edinburghi Ulikoolis tajus ta sarnaseid tundemarke ka oma paremas silmas. Brown labis eksperimentaalkirurgia Edinburghi Kuninglikus haiglas ning ta parem silm paasteti. 1972 . aastal, juba uliopilasena, valiti ta Edinburghi Ulikooli rektoriks , kes oli samal ajal ka Ulikooli Kohtu kokkukutsuja. Brown tootas rektorina kuni 1975 . aastani, lisaks sellele toimetas ta ka ajalehte ?otimaa Punane Leht. Aastatel 1976 ? 1980 tootas poliitikalektorina Glasgow' Tehnoloogia Kolled?is . 1979 . aasta uldvalimiste ajal esindas Brown Edinburghi lounapiirkonda, kuid kaotas konservatiivist kandidaadile Michael Ancramile. Aastast 1980 tootas ?oti televisioonis ajakirjanikuna, hiljem paevauudiste toimetajana kuni tema valimiseni parlamenti 1983. aastal.

Parlamenti valimine ja opositsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gordon Brown valiti parlamendiliikmeks tema teisel katsel, 1983. aasta uldvalimistel, kui ta oli Toopartei parlamendikandidaat Ida- Dunfermline ’is. Temast sai opositsiooni esindaja kaubandus- ja toostuskusimustes 1985 . aastal. 1986 . aastal kirjastas ta Soltumatu Toopartei poliitiku James Maxtoni biograafia, mis oli ka tema doktoritoo teemaks. Brown oli varikabineti asekantsler Rahandusministeeriumis 1987 ? 1989 ning parast seda sai temast varikabineti kantsler kaubandus- ja toostuskusimustes ? enne seda, kui temast sai varikabineti minister rahanduskusimustes 1992 . aastal.

Parast Leiboristliku Partei senise juhi John Smithi akilist surma 1994 . aasta mais nimetati Browni voimaliku parteijuhina, kuid ta ei suutnud voistelda Tony Blairiga, kes sai koigi lemmikuks. On olnud palju kolakaid selle kohta, et Blair ja Brown solmisid omavahel kokkuleppe Granita restoranis Islingtonis . Selles kokkuleppes olevat Blair lubanud Brownile anda kontrolli majanduspoliitika ule ja parast kaht ametiaega ka peaministri koha ^[1] . Hoolimata sellest, kas see on tode voi mitte, on suhted Browni ja Blairi vahel olnud tavaparased, molemad kuulusid "Uue Toopartei" polvkonda. Suhted on olnud neil uhtsed kuni tanapaevani. Tootades varikabineti kantslerina, esitles Brown end finantsiliselt kompetentse kantslerina: ta rahustas eraettevotteid ja keskklassi ning kinnitas, et leiboriste saab usaldada juhtima majandust, ilma et suurendataks inflatsiooni, kinnitas, et tootus ja ulekulutamine on 1970. aastate parand. Lisaks sellele kaskis ta avalikult Tooparteil jalgida konservatiivide rahakulutamise plaani esimesel kahel aastal parast voimu ulevotmist. Parast parlamendi valimisringkondade umberjaotamist ?otimaal sai Brown parlamendiliikmeks, esindades Kirkcaldyt ja Cowdenbeathi 2005. aasta uldvalimistel.

Brown rahandusministrina [ muuda | muuda lahteteksti ]

Browni staa? 10 aastat ja 2 kuud rahandusministrina tegi temast lahiajaloo koige kauem ametis olnud ministri. Peaministri kodulehel on valja toodud kolm saavutust, mis on korda saadetud Browni rahandusministriks oleku ajal: juhtinud "koige pikemat majanduskasvu perioodi eal", tehes Inglismaa Panga soltumatuks; teinud kokkuleppe vaesuse ja kliimamuutuse vastu voitlemiseks G8 kohtumisel 2005 . aastal. Edust hoolimata on paljud kriitikud toonud valja asjaolu, et Brown oli lihtsalt onnega koos, kuna ministrina paris ta tugeva majanduse konservatiividelt.

Teekond Blairi jarglaseks [ muuda | muuda lahteteksti ]

2004 . aasta oktoobris teatas Tony Blair, et ei kandideeri neljandat korda peaministri, kuid teatas, et sellest hoolimata kavatseb ta tootada terve oma kolmanda ametiaja. Arutelu Browni ja Blairi suhete ule vottis hoogu ja jatkus parast 2005. aasta valimisi, mille voitis jallegi Toopartei, kuid seekord mitte enam nii suure ulekaaluga kui enne. 2006 . aasta hilissuvel alustas Browni toetajaskond "massu" ja 8 korget leiboristist ametnikku astus protestiks Blairi jatkamise vastu ametist tagasi. Blair teatas 7. septembril 2006, et astub lahima aasta jooksul tagasi ja kutsus 10. septembril ules sisevoitlust lopetama, hoiatades leiboriste valimiskaotuse eest. Siiski langes leiboristide reiting oktoobri lopuks viimase kahe kumnendi madalaimale tasemele: neid toetas 29% inglastest, opositsioonilisi konservatiive David Cameroni juhtimisel 39%. 3. mail 2007 kohalikel valimistel kogusid leiboristid ?otimaal 27% konservatiivide 40% vastu ja ka Walesis norgenes nende positsioon. ^[2]

2007. aasta martsis langes Brown Lord Turnbulli runnaku ohvriks. Ta oli tootanud kantslerina Browni heaks rahandusministeeriumis 1998 ? 2002 . Turnbull suudistas Browni selles, et too oli juhtinud rahandusministeeriumi "stalinliku halastamatusega" ja kohelnud oma kabineti kolleege polgusega. See uudis sai Briti meedias tormi osaliseks, kuna kommentaare selle kohta tehti just ajal, mil avaldati Browni majandushuvide deklaratsioon.

10. mail 2007, oma voimuletuleku 10. aastapaeval, teatas Blair tagasiastumisest. Jargmisel paeval nimetas ta Browni oma mantliparijaks. 17. mail esitas ka leiboristide parlamendifraktsioon Browni uueks peaministrikandidaadiks. Browni poolt haaletas 353 saadikust 307 ja selline kindel toetus jattis ara erakonnasisese voimuvoitluse. 24. juunil valiti Brown ka erakonna uueks liidriks. ^[3]

Brown peaministrina [ muuda | muuda lahteteksti ]

Brown lopetas rahandusministri ameti ja Elizabeth II nousolekul sai temast Suurbritannia peaminister 27. juunil 2007. Sarnaselt koikide moodsatele ^{[ kusitav ]} peaministritega on Brown uhtlasi Rahandusministeeriumi Esimene Lord ja tsiviilteenistujate minister, lisaks on ta Toopartei juht ja parlamendi liige, esindades valimisringkondadena Kirkcaldyt ja Cowdenbeathi . Ta on Raoul Wallenbergi Organisatsiooni auliige.

Brown alustas oma ametiaega edukalt. 20. juuli vahevalimistel sailitasid leiboristid 2 valimisringkonnas oma mandaadi. Ajakirjandus kiitis tema oskusi nii suviste uleujutuste likvideerimisel kui ka suu- ja sorataudi ohjeldamisel. Augusti keskpaigaks kerkis erakonna toetus viimase 4 aasta korgeimale tasemele ja moodukalt konservatiivse ajalehe Sunday Times kusitluste kohaselt oli leiboristide toetus 10% vorra suurem kui konservatiivide toetus. ^[4]

Opositsiooniliider David Cameron on puudnud erakorralisi valimisi esile kutsuda sellest ajast peale, kui Brown ilma valimisteta peaministriks sai, kuid Brown ei ole neid valja kuulutanud. ^[4]

Brown nimetas valisministriks Iraagi soja suhtes skeptiliselt meelestatud David Milibandi , kes oli 41-aastane ja viimase 30 aasta noorim poliitik sel ametikohal. Jacqui Smithist sai esimene naine Briti siseministri kohal, aga kohtuministrist Patricia Scotlandist esimene neegrinaine Briti valitsuses. Blairi sise- ja valisminister Jack Straw , kes samuti Iraagi sotta kriitiliselt suhtub, sai justiitsministriks. ^[4]

Poliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kohe voimule saades teatas Brown, et Suurbritannia valispoliitika ei muutu. 28. juulil rohutas ta, et USA ja Suurbritannia side on tugev ja tugevneb tulevikus veelgi. Teisalt jatkas ta vagede valjatombamist Iraagist . Oma esimeses valispoliitilises kones parlamendile 8. oktoobril 2007 teatas ta, et 2008 . aasta kevadel vahendatakse Suurbritannia Iraagis olevat vaekontingenti poole vorra ehk 2500 meheni. ^[4]

Brown on teinud ettepaneku liigitada moned peaministrile kuuluvad voimutaiused, mis on kinnitatud kuningliku eesoigusega, umber parlamendile. Nende hulka kuuluvad voimalus kuulutada soda ja maarata tootajaid korgetesse riigiametitesse. Brown tahab, et parlamendil oleks oigus ratifitseerida rahusid ja et see saaks rohkem kontrollida eriteenistuste tegevust. Ta on teinud ka ettepaneku liigutada moned voimutaiused parlamendilt kodanikele. See sisaldab ka oiguse formeerida "kodanike vandekohtuid". Ta on vaitnud, et justiitsministril ei tohiks olla oigust otsustada, kas avaldada suudistust mone juhtumi korral voi ei, nagu naiteks lordiperekondade laenude puhul. Oma Toopartei juhiks kandideerimise ajal tegi Brown moningaid poliitiliselt initsiatiivikaid ettepanekuid ning juhtis tahelepanu, et Browni juhitav valitsus korraldab jargmised reformid:

• lopetab korruptsiooni
• muudab pohiseadust
• lahendab elamumajanduse kusimuse
• reformib tervishoiususteemi.

Abielu ja perekond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Browni pruutide sekka kuulusid ajakirjanik Sheena Macdonald, Marion Caldwell ja printsess Margarita, kes on Rumeenia eksiilis oleva kuninga vanim tutar. Tema on nende suhet kommenteerinud jargmiselt: "See oli vaga jouline ning romantiline armulugu. Ma ei lakanud iial teda armastamast, kuid uhel paeval ei paistnud see minu jaoks enam oige ? koik tiirles ainult poliitika, poliitika ja veelkord poliitika umber, kuid mina vajasin ju samuti tahelepanu. Brown abiellus Sarah Macauleyga eratseremoonial oma kodus Pohja-Queensferrys 3. augustil 2000. 28. detsembril 2001 sundis neil tutar Jennifer Jane, kuid ta sundis enneaegselt ja suri juba 8. jaanuaril 2002. Sel perioodil kommenteeris oma olukorda ka Gordon Brown ise, oeldes, et moodunud sundmused on muutnud nii teda kui ka tema naist. Neil on kaks last: John ja James Fraser. Novembris 2006 diagnoositi James Fraseril tsustiline fibroos. Tema kahest vennast niipalju, et John Brown on avalike suhete juht Glasgow' linnavalitsuses. Tema teine vend, Andrew Brown on seevastu olnud meediasuhete juht Inglismaal Prantsuse omanduses olevas elektriettevottes EDF Energy alates aastast 2004. Varem oli ta meediastrateegiajuht maailma suurimas avalike suhete firmas Weber Shandwick, seal tootas ta 2003?2004. Ta on olnud ka Kanal 4 poliitikasaate "Powerhouse" toimetaja 1996?2003. Ta on tootanud BBC-s 1970. aastate lopust kuni 1980. aastate alguseni.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• http://web.archive.org/20031020165916/www.hm-treasury.gov.uk/about/ministerial_profiles/minprofile_brown.cfm