- Mitte segi ajada
Gooti tahestikuga
.
Gooti kirjadele iseloomulikud murtud kaared (koige ulal paiknev
antiikva
on vordluseks). Ulalt alla: antiikva,
tekstuur
,
rotund
,
?vaabi kiri
,
fraktuur
.
Ladina tahestik
ja
meieisapalve
keiser
Maximiliani
opperaamatus
Gutenbergi piibli
detail
Lehekulg 18. sajandil trukitud muusikaopikust "Museum Musicum Theoretico-Practicum"
Gooti kirjad
, ka
gooti kiri
on sageli kasutatud uldnimetus
kirjastiilide
kohta, mida hakati
ladina kirjas
Euroopas kasutama alates 11. sajandist.
Laisulega
kirjutatud gooti kirjasid iseloomustab vahem voi rohkem pikkusesse valjavenitatud tahekuju ja murtud kaared.
[1]
Gooti kirjad jagatakse nelja ruhma:
Lisaks eksisteeris hiliskeskajal paralleelselt normeeritud raamatukirjadega rida vahem formaalse kujuga
gooti kursiivkirju
.
Tavakeeles nimetatakse gooti kirjadeks ka hilise gooti
bastardkirja
(
kantseleikirja
) tahekujudel pohinevaid kirjutuskirju, nagu 19. ja 20. sajandil kasutatud
kurrentkiri
ja selle vormid
Sutterlini
ja
Offenbachi kiri
.
Nimetuse "gooti kiri" votsid kasutusele humanistid
[2]
. Kirjanduses on gooti kirjasid seostatud
gooti kunsti
vertikaali rohutava esteetikaga.
[3]
11.?12. sajandil hakkas esmalt Pohja-Prantsusmaal uus murtud kaartega stiil asendama
karolingide minusklit
(
varagooti tekstuur
). Jargneva kahe sajandi jooksul arenes see alguses vaid kalligraafiline erisus reaks reguleeritud kirjastiilideks, mis erinesid soltuvalt kas piirkonnast voi teksti liigist ? raamatukiri erines dokumentide kirjapanekuks kasutatavast kirjast.
[4]
Gooti kirjade kasutuse periood oli Euroopa eri piirkondades erinev.
Trukikunsti
leiutamisega 15. sajandil loodi gooti trukikirjad koigis kolmes tollal kaibinud variandis ja trukiti neis raamatuid;
Gutenbergi piibel
ja
Mainzi psalter
on trukitud tekstuurkirjas,
Wanradti ja Koelli katekismus
?vaabi kirjas
[5]
, mitmed itaalia inkunaablid, nagu Nicolas Jensoni 1474. aasta
Decretum Gratiani
rotundis
[6]
. Neljas kirjastiilivariant fraktuur lisandus 16. sajandil ja sai peamiseks trukikirjaks.
Renessansiperioodil
hakkas gooti kirjade kasutamine, eriti
Itaalias
,
Hispaanias
ja
Prantsusmaal
,
antiikva
ees tasapisi taanduma. 15.?16. sajandil levisid Euroopas kasikirjades gooti kirja ja antiikva segakirjad ehk
bastardkirjad
.
Saksamaal
ja Saksa kultuuriruumis omandas eriti gooti kirja barokist mojutatud hilisvorm rahvuskirja staatuse ning selles trukiti enamik raamatuid. Ka Eestis kasutati fraktuuri kuni
1940
. aastani.
Gooti kirja tahed:
- ???? ???? ??? ???? ???? ???? ???? ??? ??? ???? ???? ???? ???? ???? ???? ???? ???? ??? ???? ???? ???? ???? ???? ???? ???? ???
Gooti kirjas on kasutusel
pikk s
, mille
ligatuurist
s-iga on kujunenud saksa kirjataht
ß
.
Gooti kirjas ilukirjandust saab laenutada naiteks
Tartu Linnaraamatukogu
valiseesti ja vanema raamatu osakonnast.
[7]
