Georg Friedrich Handel
[georg friidrihh hendel] (Suurbritannia alamana
George Frideric Handel
. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta oige haalduse tagamiseks nimekuju
Georg Friedrich Hendel
[1]
;
23. veebruar
1685
Halle
?
14. aprill
1759
London
) oli saksa
helilooja
, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja vottis
1727
. aastal Suurbritannia kodakondsuse.
Georg Friedrich Handeli isa Georg Handel oli tunnustatud kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi oukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Handel (sund. Taust, 1651?1730) parines kirikuopetaja perekonnast. Taust oli Georg Handeli teine naine ning tulevase helilooja sunni ajal oli Georg juba 62-aastane. Koik, mis on tanaseks teada Handeli lapsepolvest, parineb tema esimeselt biograafilt
John Mainwaringilt
, kes kogus malestusi Handeli sekretarilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Moni Mainwaringi raamatus esinev vaide on aga hiljem umber lukatud.
[1]
Handel huvitus lapsepolves muusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg opiks
oigusteadust
. Isa keelas Handelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pooningule toodud
klavikordil
. Kui
Saksi-Weißenfelsi
hertsog
Johann-Adolf I
kuulis kaheksa-aastase Handeli orelimangu, palus ta Georg Handelit, et ta lubaks oma pojal oppida samaaegselt nii muusikat kui ka oigusteadust.
[1]
Handeli esimeseks muusikaopetajaks sai Halle Liebfraukirche organist
Friedrich Wilhelm Zachow
, kes opetas talle
orelit
,
klavessiini
,
viiulit
,
kompositsiooni
,
harmooniat
ja
kontrapunkti
. Zachow'l oli palju itaalia ja saksa muusika kasikirju, millega Handel sai tutvuda. Handel pidi neid kasikirju umber kirjutama, analuusima ning teoste stiili imiteerides ka ise muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tanaseks kadunud.
[2]
1702. aasta veebruaris astus Handel
Halle ulikooli
, kus oppis arvatavasti oigusteadust. Kuu aega hiljem sai temast sealse
kalvinistliku
toomkiriku organist, kuigi ta ise oli luteri usku. Ta lahkus tookohast aastase katseaja moodudes ning see jai tema elu ainsaks kirikuga seotud ametikohaks. 1703. aasta suvel siirdus Handel
Hamburgi
, mis oli tollal oluline kultuurikeskus ning seal oli tollal Saksamaa ainus regulaarselt tegutsev avalik ooperiteater. Handel asus toole ooperiorkestri teise viiuldajana.
[3]
Peagi sai Handelist ooperiteatri dirigent, kes juhtis etendusi mangides klavessiini. 1705. aastal ehk kaks aastat parast Hamburgi saabumist kanti seal ette tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero".
[4]
Handel tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku
Johann Matthesoniga
, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad valja jatta, ei teadnud ta (Handel) komponeerimisest midagi."
[3]
Augustis 1703 laksid kaks noort muusikut Lubeckisse, et kulastada
Maarja kiriku
eakat organisti ja heliloojat
Dietrich Buxtehudet
. Molemad soovisid saada organisti mantliparijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus abielluda tema tutrega oli noortele muusikutele vastuvoetamatu. Dietrich Buxtehude tutar oli nende jaoks liiga vana. Samal pohjusel loobus Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka
Johann Sebastian Bach
.
[3]
Kui Handel oli Hamburgis, kohtas ta Toscana suurhertsogi poega. Arvatavasti oli see prints
Gian Gastone de Medici
, kuigi Mainwaringi andmetel oli see Gian Gastone vend, trooniparija
Ferdinando de Medici
.
[5]
Prints oli vaimustuses Handeli andekusest ning kutsus ta
Itaaliasse
ja ennekoike
Firenzesse
. Handel laks sinna sugisel 1706 ning reisi peamine eesmark oli saada kogemusi, eelkoige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles ?anris, "
Rodrigo
", esietendus jargmise aasta novembris. Handel naasis Firenzesse igal sugisel aastani 1709, tutvus seal printsi oukonnaluuletaja
Antonio Salviga
, kelle libretosid kasutas ta hiljem
Londonis
kirjutatud ooperites, ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga.
[6]
1706. aasta lopus kais Handel esimest korda
Roomas
. 1707?1709 tootas ta vaheaegadega muusikuna markii Francesco Ruspoli alluvuses. Tookoht, kus puudus pidev palk, eeldas ilmaliku
kantaadi
kirjutamist igaks puhapaevaks. Lisaks nendele komponeeris Handel Ruspolile veel
oratooriumi
"La Resurrezione" ja kolm ladinakeelset
motetti
.
[7]
Peale Rooma ja Firenze joudis Handel nelja aasta jooksul kaia ka
Veneetsias
ja
Napolis
.
Itaalias oldud aastad olid Handeli karjaari jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Seal kohtus ta koikide tuntud itaalia heliloojatega:
Alessandro
ja
Domenico Scarlatti
,
Antonio Caldara
,
Arcangelo Corelli
,
Bernardo Pasquini
,
Antonio Lotti
,
Quirino Gasparini
,
Antonio Vivaldi
,
Tomaso Albinoni
ning
Giacomo Antonio Pertiga
. Mitme teosega, nagu ooper "
Agrippina
" ja oratoorium "
La Resurrezione
", saavutas ta erakordse edu.
[8]
Handel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskuste pagasiga kunstnikuna. Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes valja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta hiljem monevorra loobus. Lootus kirjutada Itaalias sealses stiilis oopereid, praktiliselt aga ei taitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit. Paavsti noudmisel olid Roomas, kus Handel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetottu ooperlikke oratooriume ja kantaate ? nii tegi ka Handel.
[9]
Esimest korda Veneetsias olles kohtus Handel hilisema Yorki ja Albany hertsogi
Ernest Augustusiga
, kes oli Hannoveri kuurvursti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga
Georg Ludwigi
vend. Ernst August kutsus Handelit Hannoveri ning pakkus talle tookohta kuurvursti oukonnas. Lisaks oli Toscana kroonprints Fernandando de Medici soovitanud Handelit Tirooli kubernerile
Karl von Neuburgile
ning heliloojat kutsus oma kodumaale ka Inglismaa
suursaadik
Veneetsias.
[10]
Handel lahkus Itaaliast veebruaris 1710, oli martsis
Innsbruckis
, kuid kuberneri toopakkumist vastu ei votnud. See-eest laks ta Hannoverisse ning temast sai 16. juunil 1710 Hannoveri kuurvursti Georg Ludwigi oukonna kapellmeister.
[11]
Ilmselt kaasnes ametikohaga oigus kullaltki vabalt reisida, sest veel samal suvel kais ta sunnilinnas Halles oma ema vaatamas ning laks
Dusseldorfi
, et kulastada kohalikku oukonnateatrit.
[10]
Sama aasta septembris soitis Handel
Londonisse
. Tema esimene reis Inglismaa pealinna kestis kaheksa kuud, selle aja jooksul andis ta vahemalt uhe kontserdi kuninganna
Anne’i
oukonnas.
[
viide?
]
Olulisem on aga ooperivaldkonnas saavutatu, sest vahetult enne Handeli saabumist olid itaalia ooperid Londonis moodi lainud.
[10]
24. veebruaril 1711 esietendus "
Rinaldo
" ? esimene spetsiaalselt Londoni teatrile kirjutatud itaalia ooper muusikaajaloos. Ooperit, mille libreto kirjutas vastvalminud Queens Theateri direktor
naitekirjanik
Aaron Hill
, saatis erakordne edu.
[
viide?
]
Aastast 1712 elas Handel
Londonis
ja 1727 vottis
Suurbritannia
kodakondsuse.
Handel on loonud 40
ooperit
, millest kuulsamad on "
Rinaldo
", "
Julius Caesar
", "
Orlando
", "
Xerxes
", "
Tamerlan
", "
Ariodante
" ja "
Alcina
".
Kuigi Handeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psuhholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle pohjuseks on paljus see, et elu viimastel kumnenditel kirjutas Handel
oratooriume
. Selleks sundis teda Londoni uue maksujoulise kodanlastest publiku vahene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperi?anri vastu.
Handeli sulest parineb 30 oratooriumi. Neis kasitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Handeli tuntumad oratooriumid on "
Messias
", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Handeli oratooriumid (valja arvatud "Messias") ei ole tavalises mottes vaimulikud teosed. Nende valjenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.
Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Handel loonud ligi 20
orelikontserti
, 6
concerto grosso
't orkestrile ja 12 keelpillidele,
orkestrisuite
("
Veemuusika
", "
Tulevargimuusika
"),
kantaate
, koori
humne
ja
sonaate
.
Tanapaeval on Handeli loomingust uleilmselt tuntuim ilmselt aga hoopiski 1727. aastal kuningas
George II
kroonimispidustusteks loodud "
Zadok the Priest
", mida on kull mangitud sellest alates koikidel Suurbritannia kroonimispidustustel, aga tuntum on see hoopiski kui
UEFA Meistrite liiga
tunnusmeloodia.
Georg Friedrich Handeli teosed on HWV jargi nummerdatud Handel-Werke-Verzeichnis.
Handel on
Bachi
korval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta valjendas ennast peamiselt
ooperi?anris
, mis jai Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Handel uusaegse karjaarikunstniku mudelit.
[12]
- ↑
1,0
1,1
1,2
Dean, lk 1
- ↑
Dean, lk 2
- ↑
3,0
3,1
3,2
Dean, lk 3
- ↑
Westrup, lk 3
- ↑
Handel as Orpheus: voice and desire in the chamber cantatas by Ellen T. Harris
- ↑
Dean, lk 6
- ↑
Dean, lk 7
- ↑
Dean, lk 9?10
- ↑
Dean, lk 11?12
- ↑
10,0
10,1
10,2
Westrup, lk 4
- ↑
Dean, lk 13
- ↑
Siitan, lk 253
- Dean, Winton (1983) The New Grove Handel. New York: W. W. Norton & Company
- Siitan, Toomas
(1998)
Ohtumaade muusikalugu I
. Tallinn: Talmar & Pohi, Avita
- Westrup, Jack Allan. Handel : Short Biography. London: Novello