한국   대만   중국   일본 
Genfi konventsioonid ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Genfi konventsioonid

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Genfi konventsioon )
Allkirjastatud lehekuljed esimesest Genfi konventsioonist

Genfi konventsioonid koosnevad neljast 1949. aastal solmitud rahvusvahelisest lepingust ja nende kolmest, 1977. ja 2005. aastal solmitud lisaprotokollist, mis satestavad normid ja piirangud, mis reguleerivad vaenupoolte kaitumist relvastatud konflikti ajal.

Genfi konventsioonid joustusid 21. oktoobril 1950 ning on ratifitseeritud 194 riigi poolt, mis tahendab, et need on universaalselt kohaldatavad. [1]

Genfi 1949. aasta konventsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Genfi 1949. aasta konventsioonide 1977. ja 2005. aasta lisaprotokollid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta [10] [11]
  • 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (II) lisaprotokoll riigisiseste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta [12] [13]
  • 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. detsembri 2005 (III) lisaprotokoll taiendava eriembleemi kasutuselevotu kohta [14]

Genfi 1949. aasta konventsioonide loomine [ muuda | muuda lahteteksti ]

II maailmasoja ajal ja jarel sai selgeks, et seni kehtinud sojapidamist reguleerinud normid tuli ulevaadata. Eelkoige vajasid taiendamist Genfi 1929. aasta konventsioon, mis kasitles haavatud ja haigete sojavaelaste olukorra parandamist maismaal [15] , 1907. Haagi X konventsioon, mis kasitles sojapidamist merel [16] ja Genfi 1929. aasta konventsioon, mis kasitles sojavangide kohtlemist [17] . II maailmasoda toi valusalt esile ka asjaolu, et taielikult oli puudu regulatsioon, mis tagaks tsiviilisikute kaitse relvastatud konflikti korral. [18]

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) haaras ohjad ning alustas ettevalmistustoid oktoobris 1945. Jargneva kolme aasta jooksul korraldas ICRC konverentse ja kohtumisi valdkonna spetsialistide, riiklike Punase Risti uhingute ja riikide esindajatega. ICRC tegi pohjaliku uurimistoo sojavangide kohtlemise, kehtiva sojaoiguse normide puuduste, Punase Risti uhingute poolt tuvastatud probleemkohtade ning sojakoledust kannatanud isikute kohta. Kohtumiste tulemusel valmistas ICRC ette 4 konventsiooni projektid, mille saatis riikidele ja riiklikele Punase Risti uhingutele tutvumiseks mais 1948. [19]

20.?31. augustini 1948 toimus Rootsis Stockholmis XVII rahvusvaheline Punase Risti konverents, kus osalesid 50 riigi esindajad ja 52 riigi Punase Risti uhingu esindajad. Konverentsil vaadati ule ICRC esitatud konventsioonide projektid, tehti neisse muudatusi ning kiideti lopuks heaks. ICRC koostatud ja XVII rahvusvahelisel Punase Risti konverentsil heaks kiidetud konventsioonide projektid said pohidokumentideks, mida hakati arutama 1949. aasta Genfi diplomaatilisel konverentsil, ja millest kasvasid valja Genfi 1949. aasta konventsioonid. [20]

21. aprillist 12. augustini 1949 toimus ?veitsis Genfis diplomaatiline konverents konventsioonide kehtestamiseks, kaitsmaks sojas kannatanuid. Kohal olid 59 riigi esindajad ning vaatlejad neljast riigist. Konverentsil otsustati koostada 4 konventsiooni, mis kasitleksid vigastatud ja haigete voitlejate kohtlemist maasojas; vigastatud, haigete ja merehadas voitlejate kohtlemist merel; sojavangide kohtlemist ja tsiviilisikute kaitset relvastatud konflikti ajal. Konverentsi lopuks valmisid konventsioonide lopptekstid. [21]

Genfi diplomaatilise konverentsi lopus 12. augustil 1949 allkirjastasid Genfi 1949. aasta 4 konventsiooni jargmised riigid: Afganistan, Albaania, Argentina, Austraalia, Austria, Belgia, Birma, Brasiilia, Bulgaaria, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Egiptus, Etioopia, Guatemala, Hiina, Iirimaa, Iisrael, India, Iraan, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Kreeka, Kuuba, Liechtenstein, Liibanon, Luksemburg, Madalmaad, Mehhiko, Monaco, Nicaragua, Norra, Noukogude Liit, Pakistan, Peruu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Puha Tool, Rumeenia, Tai, Soome, ?veits, Taani, T?ehhoslovakkia, T?iili, Ungari, USA, Uruguay, Uus-Meremaa, Suurbritannia. [21]

Genfi 1949. aasta konventsioonide uhised artiklid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koigis neljas konventsioonis sisalduvad uhised artiklid ? artiklid, mis on sisult identsed ja erinevad sonastuses vaid sedavord, kuivord konkreetne konventsioon seda vajab (naiteks Genfi II konventsioonis on uhises artiklis 3 toodud lisaks valja ka merehadas olijad). Genfi konventsioonide uhised artiklid on jargmised:

Konventsioonide uldsatetes [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Artikkel, mis satestab kohustuse austada konventsioone ja tagada konventsioonide austamine (G I ? G IV art 1);
  • Artikkel, mis satestab konventsioonide kohaldusala rahvusvahelises relvastatud konfliktis ja okupatsiooni ajal (G I ? G IV art 2);
  • Artikkel, mis satestab miinimunouded, mida kohaldada riigisisese relvastatud konflikti korral (G I ? G IV art 3); [22]
  • Artikkel, mis kasitleb lepingupoolte vahel solmitavaid erikokkuleppeid (G I ? G III art 6; G IV art 7);
  • Artikkel, mis sisaldab kaitstud isikutele konventsiooniga antud oigustest loobumise keeldu (G I ? G III art 7; G IV art 8);
  • Artikkel, mis reguleerib kaitsvate riikide rolli (G I ? G III art 8; G IV art 9);
  • Artikkel, mis kasitleb Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja teiste neutraalsete humanitaarorganisatsioonide tegevust (G I ? G III art 9; G IV art 10);
  • Artikkel, mis reguleerib kaitsvatele riikidele asenduste maaramist (G I ? G III art 10; G IV art 11);
  • Artikkel, mis satestab lepitusprotseduuri (G I ? G III art 11; G IV art 12); [23]

Konventsioonide taitmist kasitlevates satetes [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Artikkel, mis keelustab konventsioonide alusel kaitstud isikute, ehitiste ja varustuse vastased repressioonid (G I art 46, G II art 47, G III art 13, G IV art 33);
  • Artikkel, mis kohustab lepingupooli levitama nii rahu- kui sojaajal konventsioonide sisu ja tahendust ning koolitama vastavalt eelkoige oma relvajoude ja voimalusel ka tsiviilelanikkonda (G I art 47, G II art 48, G III art 127, G IV art 144);
  • Artikkel, mis kohustab lepingupooli esitama uksteisele konventsiooni tekstide voi neid rakendavate oigusaktide ametlikud tolked (G I art 48, G II art 49, G III art 128, G IV art 145); [24]

Konventsioonides satestatud kohustuste rikkumise ja kuritarvitamise korral kohaldatavates satetes [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Artikkel, mis kohustab lepinguosalisi kehtestama riigisisesed oigusaktid tagamaks konventsioonides satestatud kohustusi tosiselt rikkunud isikute efektiivse vastutusele votmise voi teisele riigile valjaandmise (G I art 49, G II art 50, G III art 129, G IV art 146);
  • Artikkel, mis sisaldab taielikku loetelu rasketest rikkumistest, mille korral on lepinguosalisel kohustus asja uurida ning vajadusel kas kohut moista voi isik valja anda (G I art 50, G II art 51, G III art 130, G IV art 147);
  • Artikkel, mis valistab lepingupoole voimaluse ennast voi monda teist lepingupoolt vabastada vastutusest enda voi teise lepingupoole poolt korda saadetud konventsiooni raskete rikkumiste eest (G I art 51, G II art 52, G III art 131 G IV art 148);
  • Artikkel, mis satestab protseduuri, kuidas menetleda suudistusi konventsioonidest tulenevate kohustuste rikkumise osas (G I art 52, G II art 53, G III art 132 G IV art 149). [25]

Konventsioonide loppsatetes [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vottes arvesse iga konventsiooni isearasusi, on koikide konventsioonide loppsatted peaaegu identsed. [26]

Genfi 1949. aasta konventsioonide uhine artikkel 3 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Genfi 1949. aasta konventsioonide uhine artikkel 3 on eriline, kuna satestab n-o miinimustandardi, mida tuleks kohaldada koikides riigisisestes konfliktides. Parast II maailmasoda on enamus relvastatud konfliktidest olnud riigisisesed, mistottu on Genfi konventsioonide uhine artikkel 3 omandanud erilise tahtsuse. [27]

Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kirjutab oma 29. oktoobril 2010 avaldatud ulevaates Genfi 1949. aasta konventsioonidest ja nende lisaprotokollides, et "Nelja Genfi konventsiooni uhine artikkel 3 oli murranguline, kuna sellega kaeti esmakordselt mitterahvusvahelised relvakonfliktid. Seda tuupi konfliktid on vaga erinevad. Nende hulka kuuluvad traditsioonilised kodusojad, riigisisesed relvastatud konfliktid, mis laienevad teistesse riikidesse, voi riigisisesed konfliktid, millesse kolmandad riigid voi rahvusvahelised relvajoud sekkuvad valitsuse palvel. Uhine artikkel 3 satestab fundamentaalsed reeglid, millest mistahes korvalekalle ei ole lubatud. See on justkui minikonventsioon, mis sisaldub konventsioonide sees, kuivord see sisaldab Genfi konventsioonide aluspohimotteid kontsentreeritud formaadis ja muudab need kohaldavaks konfliktides, mis oma loomult ei ole rahvusvahelised /--/." [28]

Artikkel 3: [2]

"Kui lepingupoole territooriumil tekib relvakonflikt, mis ei ole rahvusvaheline, peab konfliktiosaline kohaldama vahemalt jargmisi satteid:

(1) Sojategevusest aktiivselt mitte osa votvaid isikuid, sealhulgas relvajoudude liikmeid, kes on alistunud ja neid, kes on jaanud voitlusvoimetuks ( hors de combat ) haiguse, haavata saamise voi kinnipidamise tagajarjel voi muul pohjusel, tuleb igas olukorras kohelda humaanselt, ilma mis tahes vaenuliku vahetegemiseta rassi, nahavarvi, religiooni voi veendumuste, soo, sunnipara voi varalise seisundi voi muu sellise kriteeriumi alusel.

Seetottu on eelpool nimetatud isikute suhtes alati ja koikjal keelatud jargmised toimingud:

(a) vagivald elu ja isiku vastu, esmajoones tapmine, vigastamine, julm kohtlemine ja piinamine;

(b) pantvangide votmine;

(c) isikliku au haavamine, esmajoones alandav ja alavaaristav kohtlemine;

(d) karistuste moistmine ja taideviimine ilma eelneva otsuseta, mille on teinud tavaparaselt moodustatud kohus, mis voimaldab koiki tsiviliseeritud rahvaste tunnustatud asendamatuid oiguslikke tagatisi.

(2) Haavatud ja haiged tuleb kokku koguda ja nende eest hoolitseda.

Erapooletu humanitaarorganisatsioon, nagu Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, voib pakkuda konfliktiosalistele oma teeneid.

Konfliktiosalised peaksid puudma erikokkulepetega joustada ka koik kaesoleva konventsiooni ulejaanud satted voi osa nendest.

Eelnevate satete kohaldamine ei muuda konfliktiosaliste oiguslikku staatust."

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ International Committee of the Red Cross. "The Geneva Conventions of 1949 and their Additional Protocols. 29.10.2010 Overview" . ICRC .
  2. ↑ 2,0 2,1 "12. augusti 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sojavaelaste olukorra parandamise kohta maismaal" . Riigi Teataja .
  3. ↑ "Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949" . ICRC .
  4. ↑ "12. augusti 1949 Genfi (II) konventsioon haavatud, haigete ja merehadas sojavaelaste olukorra parandamise kohta merel" . Riigi Teataja .
  5. ↑ "Convention (II) for the Amelioration of the Condition of Wounded, Sick and Shipwrecked Members of Armed Forces at Sea. Geneva, 12 August 1949" . ICRC .
  6. ↑ "Sojavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon" . Riigi Teataja .
  7. ↑ "Convention (III) relative to the Treatment of Prisoners of War. Geneva, 12 August 1949" . ICRC .
  8. ↑ "Tsiviilisikute sojaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon" . Riigi Teataja .
  9. ↑ "Convention (IV) relative to the Protection of Civilian Persons in Time of War. Geneva, 12 August 1949" . ICRC .
  10. ↑ "12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta" . Riigi Teataja .
  11. ↑ "Protocol Additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Protection of Victims of International Armed Conflicts (Protocol I), 8 June 1977" . ICRC .
  12. ↑ "12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (II) lisaprotokoll siseriiklike relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta" . Riigi Teataja .
  13. ↑ "Protocol Additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Protection of Victims of Non-International Armed Conflicts (Protocol II), 8 June 1977" . ICRC .
  14. ↑ "Protocol additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Adoption of an Additional Distinctive Emblem (Protocol III), 8 December 2005" . ICRC .
  15. ↑ "Convention for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armies in the Field. Geneva, 27 July 1929" .
  16. ↑ "Convention (X) for the Adaptation to Maritime Warfare of the Principles of the Geneva Convention. The Hague, 18 October 1907" .
  17. ↑ "Convention relative to the Treatment of Prisoners of War. Geneva, 27 July 1929" .
  18. ↑ International Committee of the Red Cross. The Geneva Conventions of August 12, 1949 . Genf: International Committee of the Red Cross. Lk 2.
  19. ↑ International Committee of the Red Cross. The Geneva Conventions of August 12, 1949 . Genf: International Committee of the Red Cross. Lk 2-3.
  20. ↑ International Committee of the Red Cross. The Geneva Conventions of August 12, 1949 . Genf: International Committee of the Red Cross. Lk 3-4.
  21. ↑ 21,0 21,1 International Committee of the Red Cross. The Geneva Conventions of August 12, 1949 . Genf: International Committee of the Red Cross.
  22. ↑ International Committee of the Red Cross. "COMMENTARY OF 2016 to the Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949., punktid 114 ja 115" .
  23. ↑ International Committee of the Red Cross. "COMMENTARY OF 2016 to the Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949. punkt 117" .
  24. ↑ International Committee of the Red Cross. "COMMENTARY OF 2016 to the Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949. punktid 2698 - 2700" .
  25. ↑ International Committee of the Red Cross. "COMMENTARY OF 2016 to the Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949. punktid 2811-2814" .
  26. ↑ International Commitee of the Red Cross. "COMMENTARY OF 2016 to the Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949. punkt 3114" .
  27. ↑ Kalshoven, Frits; Zegveld, Liesbeth (2007). Sojapidamise piirangud. Sissejuhatus rahvusvahelisse humanitaaroigusesse . Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus. Lk 73. {{ raamatuviide }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )
  28. ↑ International Commitee of the Red Cross. "The Geneva Conventions of 1949 and their Additional Protocols. 29.10.2010 Overview" .
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Genfi_konventsioonid&oldid=6558752 "