Geneetika
ehk
parilikkusteadus
on
bioloogia
haru
, mis uurib elusolendite
tunnuste
kujunemist, eelsoodumust, polvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme. Geneetika peamiseks uurimisobjektideks on
geenid
, nende ulesehitus, funktsioon ja moju
rakkudele
,
elusolenditele
,
perekondadele
ja
populatsioonidele
.
Geneetika kui teadusharu alguseks peetakse 19. sajandi teist poolt, kui
Gregor Mendel
uuris
hernetaimede
parilikkuse mustreid. Tema uurimistoode tulemused sonastati hiljem kui
Mendeli parilikkuse seadused
, mis panid aluse klassikalisele geneetikale.
Kaasaegne geneetika jaguneb mitmeks distsipliiniks: molekulaargeneetika,
populatsioonigeneetika
,
genoomika
, meditsiinigeneetika.
Sona "geneetika" on ingliskeelse sona
genetics
eestikeelne vaste. Ingliskeelse sona vottis tarvitusele
1872
. aastal inglise
bioloog
William Bateson
'paritolu seaduste' tahenduses. Ta tuletas selle sonast
genetic
('paritoluga seonduv') jarelliitega
-ics
. Parilikkust uuriva teadusharu tahenduses voeti see sona kasutusele
1891
.
[1]
Nuudisaegse teadusliku geneetika sunniaastaks peetakse tavaliselt aastat
1900
. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda parilikkuse pohiprintsiipide avastaja
Gregor Mendeli
jargi
mendelismiks
,
1906
. aastal loodi termin "geneetika".
- 1859
?
Charles Darwin
avaldas raamatu "
The Origin of Species
" ("Liikide tekkimine").
- 1865
? Gregor Mendeli uurimus "Taimede hubridisatsiooni katsed".
- 1903
? avastati, et
kromosoomid
on parilikkusuksused.
- 1905
? Briti
bioloog
William Bateson
mainis esimesena terminit "geneetika" kirjas
Adam Sedgewickile
.
- 1910
?
Thomas Hunt Morgan
naitas, et
geenid
asuvad kromosoomides.
- 1913
?
Alfred Sturtevant
tegi esimese geneetilise pildi kromosoomist.
- 1918
?
Ronald Fischer
avaldas teose "Vastastikused seosed, eeldades
Mendeli parandumisseadusi
", alguse saab uus
darvinism
.
- 1923
? geenipildid naitasid, et kromosoomid sisaldavad lineaarselt paigutunud geene.
- 1927
? fuusikalisi muutusi geenides hakati kutsuma
mutatsioonideks
.
- 1928
?
Frederick Griffith
avastas uhe parilikkus
molekuli
, mida on voimalik
bakterite
vahel edasi kanda.
- 1931
? avastati, et
krossingover
on
rekombinatsiooni
pohjuseks.
- 1941
?
Edward Lawrie Tatum
ja
George Wells Beadle
naitasid, et geenid kodeerivad
valke
.
- 1944
?
Oswald Theodore Avery
,
Colin McLeod
ja
Maclyn McCarty
eraldasid
DNA
kui geneetilise materjali.
- 1950
?
Erwin Chargaff
naitas, et neli
nukleotiidi
ei ole esitatud nukleiinhapetes kindlates proportsioonides.
Barbara McClintock
avastas maisi
transposoonid
.
- 1952
?
Hershey-Chase'i katsed
toestasid, et
faagide
(nagu ka teiste
organismide
) geneetilist informatsiooni kannab DNA.
- 1953
?
James D. Watson
ja
Francis Crick
tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, leides, et see on
kaksikheeliks
.
- 1956
?
Jo Hin Tjio
ja
Albert Levan
tegid kindlaks, et inimesel on 46 kromosoomi.
- 1961
? geneetiline kood jaotati kolmikutesse.
- 1964
?
Howard Temin
naitas
RNA
viirustega
manipuleerides, et Watsoni-keskne
dogma
ei kehti alati.
- 1970
? bakterite uuringutel avastati
restriktsiooniensuumid
, mis voimaldas teadlastel "loigata" ja "kleepida" DNA-d.
- 1977
? esimestena maailmas jarjestasid DNA
Fred Sanger
,
Walter Gilbert
ja
Allan Maxam
, kes koik tootasid uksteisest soltumatult. Sangeri laboratoorium lopetas kogu
genoomijarjestuse
bakteril
Φ-X174
.
- 1983
?
Kary Banks Mullis
avastas
polumeraasi
ahelreaktsiooni
, mis voimaldab lihtsat
DNA amplifikatsiooni
ehk kordistamist.
- 1989
?
Francis Collins
ja
Lap-Chee Tsui
jarjestasid esimese inimese geeni, mis kodeerib CFTR
proteiini
.
- 1995
? esimese iseseisvalt elava organismi genoomi jarjestus joudis lopule. Organismi nimi on
Haemophilus influenzae
(Pfeifferi batsill).
- 1996
? esimese
eukaruootse
organismi (
Saccharomyces cerevisiae
) genoomi jarjestus sai valmis.
- 2001
? esimene inimese genoomijarjestuse visandu valmistasid
HGP
ja
Celera Genomics
.
- 2003
. aasta
14. aprillil
viidi lopule inimese genoomi projekt, kus kogu inimese genoom jarjestati 99% tapsusega.
Eestis tegeletakse geneetikaga
Tartu Ulikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis
(TU MRI),
Tartu Ulikooli genoomika instituudis
(TU GI) ning viimase alluksuses
Eesti geenivaramus
.
TU MRI asutati 1990. aastal rektor
Juri Karneri
kaskkirjaga. Instituudi esimene direktor oli professor
Ain Heinaru
.
[2]