Geneetika

Allikas: Vikipeedia
DNA molekul ? elu ulesehitamise ja sailitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb koigil elusorganismidel

Geneetika ehk parilikkusteadus on bioloogia haru , mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, polvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme. Geneetika peamiseks uurimisobjektideks on geenid , nende ulesehitus, funktsioon ja moju rakkudele , elusolenditele , perekondadele ja populatsioonidele .

Geneetika kui teadusharu alguseks peetakse 19. sajandi teist poolt, kui Gregor Mendel uuris hernetaimede parilikkuse mustreid. Tema uurimistoode tulemused sonastati hiljem kui Mendeli parilikkuse seadused , mis panid aluse klassikalisele geneetikale.

Kaasaegne geneetika jaguneb mitmeks distsipliiniks: molekulaargeneetika, populatsioonigeneetika , genoomika , meditsiinigeneetika.

Nimetus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sona "geneetika" on ingliskeelse sona genetics eestikeelne vaste. Ingliskeelse sona vottis tarvitusele 1872 . aastal inglise bioloog William Bateson 'paritolu seaduste' tahenduses. Ta tuletas selle sonast genetic ('paritoluga seonduv') jarelliitega -ics . Parilikkust uuriva teadusharu tahenduses voeti see sona kasutusele 1891 . [1]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nuudisaegse teadusliku geneetika sunniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900 . Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda parilikkuse pohiprintsiipide avastaja Gregor Mendeli jargi mendelismiks , 1906 . aastal loodi termin "geneetika".

Kronoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Geneetika Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestis tegeletakse geneetikaga Tartu Ulikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (TU MRI), Tartu Ulikooli genoomika instituudis (TU GI) ning viimase alluksuses Eesti geenivaramus .

TU MRI asutati 1990. aastal rektor Juri Karneri kaskkirjaga. Instituudi esimene direktor oli professor Ain Heinaru . [2]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Online Etymology Dictionary
  2. Ain Heinaru (2012). Geneetika . Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus. Lk 49.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]