Galeoon ehk galioon ( hispaania keeles galeon ) on 16. sajandil tekkinud ning kuni 18. sajandini Euroopas levinud relvastatud, korge voori kastelli ja mitmekorruselise ahtriehitisega sojalaev.

Galeoonid liikusid ainuuksi tuule joul, purjede abil. Tavaliselt oli niisugustel laevadel 3?5 masti .

Galeoonid arenesid valja karavellidest ja karakkidest . Vorreldes eellastega oli ruhv lastud madalamale ja laevakere oli pikem, mis andis laevale enneolematu stabiilsuse vees ja vahendas tuuletakistust, muutes aluse kiiremaks ja paremini manooverdavaks. Laeva ahter oli tagant vaadates ruudukujuline, mitte umar.

Portugali karakid olid oma aja kohta suured laevad ( veevaljasurvega sageli ule 1000 tonni), seevastu galeoonide veevaljasurve oli harilikult alla 500 tonni (ehkki manila galeoonidel 2000 tonni). Karakid olid koigest kerge relvastusega ja nad olid moeldud kaubaveoks, seevastu galeoonid olid ehitatud sojalaevadeks , tugevamad, raske relvastusega ja odavamad (5 galeooni ehitamine maksis sama palju kui 3 karaki ehitamine).

Galeoonid olid nii mitmekulgsed, et laeva eluajal vois seda mitu korda umber ehitada sojalaevast kaubalaevaks ja vastupidi. Sellegipoolest oli neid nii kallis ehitada, et enamus galeoone ehitati kaubalaevadeks ja koigest vahesed sojalaevadeks. Seevastu vaenlaselt voidetud galeoonid kohandati tavaliselt sojalaevadeks.

Tol ajal oli meresoit vaga ohtlik. Pardal valitsesid halvad elutingimused ja pika merereisi ajal suri sageli suur osa meeskonnast. Galeoonid varustati taiustatud taglasesusteemidega , mistottu laeva sai juhtida ka vahese hulga meestega.

Missugune rahvas galeoonid leiutas, seda ei saa tapselt oelda. Galeoonid arenesid evolutsiooniliselt teistest laevatuupidest mitmes riigis paralleelselt. Igas suures mereriigis olid oma erisused, kuid koik nad oppisid oma rivaalidelt.

Suured Hispaania 4-mastilised galeoonid kuulusid Voitmatusse Armaadasse . Inglise galeoonid olid vaiksemad, madalamate pealisehitiste , kuid paremate meresoiduomadustega. Sojalaevadena osutusid Inglise laevad etemateks, kuid ka Hispaania laevad, mis olid ehitatud kaupade ule ookeani vedamiseks, naitasid ennast heast kuljest: nad osutusid vaga merekindlateks ning hoolimata kaotatud merelahingutest ja neid koduteel tabanud suurest tormist naasid rohkem kui pooled neist Hispaaniasse.

Enamasti ei lasknud laeva ehitada uks eraisik, sest see oli vahestele joukohane. Selle asemel moodustasid mitu kaupmeest uhisettevotte ja panid raha kokku, et laev ehitada ja parast sellega kaupa vedada. Niisugune olukord soodustas uhisettevotete arengut ja vastavat seadusandlikku regulatsiooni.

Galeoonid omakorda olid kahe ja poole sajandi kestel koigi raataglasega laevade prototuubid ja neist arenesid valja taistaglasega laevad, samuti liinilaevad . Uued laevad votsid kasutusele kliivrid ja besaanpurjed . Laevade parem tulejoud peaaegu valistas vaenulike laevade soitmise teineteise korvale, nii et meremehed kasitsivoitlusse astuda said, niisiis polnud laevade ehitamisel enam seda vaja arvestada ja parraste selline ehitus voimaldas veelgi parandada manooverdusvoimet. Galeoone kasutati kuni 18. sajandini, kuni paremini konstrueeritud ja kindlaks otstarbeks maaratud laevad ( prikid ja liinilaevad) nad valja torjusid.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Galeoon

• Sander Kingsepp: "Hispaania galeoon ? keskaja kullalaev" Tehnikamaailm , september 2005