Friedrich von Lowis of Menar
, oigemini
Friedrich von Lowis
, ka
Friedrich von Loewis of Menar
(Venemaal tuntud kui
Fjodor Fjodorovit? Leviz
,
vene keeles
Фёдор Фёдорович Левиз
,
lati keeles
Fr?drihs fon L?viss of Men?rs
) (6. (ukj
17. september
)
1767
Haapsalu
? 4. (ukj
16. aprill
)
1824
S??i mois
) oli
?oti
juurtega
baltisaksa
paritolu
Venemaa
sojavaelane ja poliitik. Ta oli
Saverna
,
Valgjarve
,
Ulenurme
ja
Ber?umui?a
moisa omanik. Aastatel
1818
?
1822
oli ta
Liivimaa maamarssal
.
[1]
Lowis of Menari suguvosa vapp
Polvnes ?oti paritolu
aadlisuguvosast
. Tema isa oli
Nurmi
moisnik kindralmajor
Reinhold Friedrich von Lowis of Menar
(1731?1794). Ema Dorothea Elisabeth
Clapier de Colongues
(1744?1799) oli Virumaa
Samma
ja
Ulvi
moisaomaniku
major
Alexander Clapier de Colongues
(1715?1767) tutar.
1772
. aastal kirjutati ta Venemaa sojavaeteenistusse ja maarati Moskva karabinjeeripolku. Jargmisel aastal viidi ta ule Kaasani kurassiiripolku, mille komandoriks oli tema isa. Tegevteenistusse astus
1782
. aastal, mil maarati Keksholmi jalavaepolku. Osales aastatel
1788
?
1790
sojas Rootsi vastu. Parast soda siirdus
Polotskisse
, kus nimetati grenaderipataljoni komandoriks. Aastatel
1792
?
1794
vottis osa Poola sojakaigust. Sojas ilmutatud isikliku vapruse ees autasustati teda
Puha Georgi ordeni
IV klassiga ja
kuldmoogaga
.
1795
. aastast teenis ta Riia karabinjeeripolgus, mille komandoriks maarati ta
1799
. aastal. Samal aastal ulendati kindralmajoriks ja temast sai Kaasani kurassiiripolgu ?eff; vaeosa nimetati tema jargi umber Lowis of Menari kurasiiripolguks.
1800
. aastal sai temast varasema Jekaterinoslavli kurassiiripolgu komandor. Kaks aastat hiljem sai ta ratsutades viga ja laks haiguse tottu erru. Naasis
1805
. aastal teenistusse ja maarati Jaroslavli musketaripolgu ?effiks. Osales Buxhoevdeni korpuse koosseisus
sojas prantslaste vastu
ja vottis osa
Austerlitzi lahingust
. Seejarel teenis ta aastatel
1806
?
1807
Magnus Gustav von Esseni
korpuses. 1807 ulendati kindralleitnandiks ja nimetati 10. jalavaediviisi ulemaks.
1809
. aastal osales sojas Austria vastu ja seejarel
Moldova armee
koosseisus
turklaste vastu
.
1811
. aastal laks haiguse tottu erru.
[2]
1812
. aasta isamaasoja puhkedes palus keiser Aleksander I luba naasta teenistusse ja ta saadeti Riiga Esseni korpuse juurde. Ta juhatas
Vene
vagesid
Kuramaal
ja loi tagasi prantslaste pealetungi
Riiale
.
10. augustil
1812 purustas tema armee
?ekava
all prantslaste liitlase
Preisimaa
vaeuksused. Selle voidu eest autasustati teda
2. novembril
1812 Puha Georgi ordeni III klassiga. Muude silmapaistvate teenete eest sojas autasustati teda
17. novembril
veel
Puha Vladimiri ordeni
II klassiga.
1813
juhatas ta prantslaste poolt vallutatud
Danzigi
piiramist ja sundis linna 17. novembril alistuma. Humaanse kaitumise eest linna elanikkonna suhtes paigutati talle Danzigi kirikusse malestustahvel. Maarati 25. jalavaediviisi ulemaks. Kui ta
1814
erru laks, oli ta valja teeninud kaks kuldmooka ning teda autasustati
Puha Aleksander Nevski ordeniga
.
19. juunil
1818
valiti ta
Liivimaa
maapaeval
maamarssaliks.
28. juunil
1821
valiti ta sellesse ametisse tagasi. Paraku tugevnesid tema ametiajal vastuolud
ruutelkonna
ja
kindralkuberneri
markii
Filippo Paulucci
vahel, kuna kaks meest olid rivaalid juba sojavaeteenistuse aegadest. Kindralkuberneri survel esitas Lowis of Menar
27. martsil
1822
maanounike kogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Parast
Viinis
kindralkuberneriga peetud
duelli
avaldas ta
27. mail
1822 soovi ametisse naasta, kuid kindralkuberner ei olnud sellega nous, pohjendades keeldumist asjaoluga, et ainult maapaev saab maamarssali ametisse kinnitada.
Suri 56 aasta vanuses
S??i moisas
ning maeti
Vaike-Salatsi
kalmistule.
- Von Riga bis Danzig 1812?1813
. Aus dem Tagebuche des Generalleutnants Friedrich v. Lowis of Menar. Kogunud K. v. Lowis of Menar.?
Baltische Monatsschrift
. Jahrgang 54. Bd. 73 Heft 2. Riga: Jonck & Poliewsky, 1912. Lk 95-111
[2]
.
- Lenz, Wilhelm
.
Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710?1960
. Koln-Wien: Bohlau Verlag, 1970. Lk 472.
- Lowis of Menar, Henning von
.
Ich ware gern geblieben. Das Leben des Friedrich von Lowis of Menar zwischen 1767 und 1824 nebst einigen Familiennachrichten und einer Nachfrage uber Alexander Puschkins Verbindung zum Hause von Lowis of Menar
. Rostock: Reich, 2006.
ISBN 3861671514
Andmed ESTERis