Francis Bacon

Francis Bacon
Inglismaa korge lordkantsler
	Ametiaeg ; 1617?1621
Eelnev	Thomas Egerton
Jargnev	Ametikoht kaotati
Inglismaa ja Walesi peaprokuror
	Ametiaeg ; 1613?1617
Eelnev	Sir Henry Hobart
Jargnev	Henry Yelverton
Inglismaa parlamendi liige
	Ametiaeg ; 1581?1621
Eelnev	Francis Kinwellmarsh ; Robert Doyly
Jargnev	Robert Naunton ; Barnabas Gooch
Isikuandmed
Sunniaeg	22. jaanuar 1561 ; Strand , London , Inglismaa
Surmaaeg	9. aprill 1626 ; Highgate , Middlesex , Inglismaa
Rahvus	inglane
Alma mater	Trinity College (Cambridge) ; Poitiers' ulikool
Autogramm

See artikkel on filosoofist ja riigimehest; vaata ka artikleid Francis Bacon (kunstnik) , Francis Bacon (arheoloog) ja Roger Bacon

Francis Bacon , esimene St Albansi vikont , Verulami parun ( 22. voi 21. jaanuar 1561 ? 9. aprill 1626 ) oli Inglise filosoof , riigimees, esseist ja poluhistor .

Bacon oli parit mojuvoimsast perekonnast. 23-aastaselt sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjaarile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Bacon ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal onnestus tal saada suurpitsati hoidjaks ( 1617 ) ja lordkantsleriks ( 1618 ). Oigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suveraani ees.

Filosoofina puudis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe.

Bacon kirjutas ule 30 filosoofilise too ning palju raamatuid ja esseesid oigusteadusest , ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema " Esseed " ( 1597 ? 1625 ). Teine tahtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605).

Bacon on kirjutanud ka utoopia " Uus Atlantis " (1627, eesti keeles 2004).

Teoses " Novum Organum " esitas ta teadmiste umberkorraldamise plaani.

Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana tootas ta valja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia , mida nimetatakse Baconi meetodiks .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Francis Bacon sundis Londonis Strandis York House'is ja suri Highgate 'is.

Francis Baconi isa oli Sir Nicholas Bacon , Elizabeth I aegne suurpitsatihoidja ( Lord Keeper of the Great Seal ). Francise ema, Sir Nicholase teine abikaasa Ann Cooke Bacon (1528?1610), oli oma aja haritumaid naisi. Anni isa Sir Anthony Cooke oli olnud Edward VI kasvataja. Ann oskas viit keelt (sealhulgas vanakreeka ja ladina keelt ) ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. Ta kuulus reformeeritud ehk puritaanlikku kirikusse. Ann tolkis inglise keelde sotsiniaanide uhe juhi Bernardo Ochino jutlused saatusest ja tahtevabadusest ning teisi religioosse sisuga raamatuid. Anni ode oli abielus Elizabeth I esimese ministri William Ceciliga . Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim.

Kuigi see pole kindel, voib arvata, et Bacon sai lapsena koduopetust ning tema tervis oli sel ajal orn. On aga teada, et 1573 astus ta 13-aastaselt Cambridge'i ulikooli Trinity College 'isse. Seal oppis ta hoolsalt kolm aastat, elades oma vanema venna Anthony Baconi ( 1558 ? 1601 ) juures.

Oppides Cambridge'i ulikoolis mitmeid teadusi tuli ta jareldusele, et nii nende teaduste meetodid kui ka tulemused olid ekslikud. Kuigi ta austas Aristotelest ennast (teadmata temast nahtavasti kull kuigi palju), ei meeldinud talle kaasaegne aristotellik filosoofia, mis oli tema meelest elukauge ja kasutu. Ta pidas seda viljatuks ja asjatult vaidlushimuliseks ning selle eesmarke valedeks. Ulikoolist lahkudes oli Baconil juba tekkinud esialgne nagemus oma tulevase filosoofia pohiideedest.

27. juunil 1576 voeti Francis ja Anthony vastu Gray's Inni . Et isa puudis poegi riigiteenistuseks ette valmistada, saatis ta nad moni kuu hiljem koos Sir Amyas Pauletiga , Inglismaa saadikuga Prantsusmaal , Pariisi . Seal lulitati nad saatkonna koosseisu. Henri III aegse Prantsusmaa katoliiklaste ja hugenottide vahelise kodusoja tottu poliitiliselt ja majanduslikult segane olukord voimaldas neil nii mondagi oppida. Sellest ajast parineb too "The Notes on the State of Christendom", mis tavaliselt lulitatakse Francis Baconi teoste hulka. James Spedding naitas 19. sajandil , et toenaoliselt parineb see too monelt Anthony Baconi korrespondendilt.

Isa ootamatu surma tottu veebruaris 1579 pidi Bacon Inglismaale tagasi tulema. Isa oli korvale pannud suure summa raha, et Francise varanduslikuks kindlustamiseks talle mois osta. Nuud aga jai Francisele uksnes viiendik sellest rahast. Francisel tekkis harjumus volgu votta ning ta ei vabanenudki enam kunagi volgadest. Ta pidi omandama elukutse ning laks 1579 tagasi Gray's Inni , et juriidilist haridust omandada.

Fragmendis "De Interpretatione Naturae Prooemium", mis on kirjutatud toenaoliselt 1603 . aasta paiku, analuusib Bacon oma meelelaadi ning toob ilmsiks eesmargid, mida ta avalikku ellu astumisel silmas pidas. Kuigi esimene lause: " Ego cum me ad utilitates humanas natum existimarem " ('kuna arvasin, et olen sundinud inimeste kasuks'), tundub esmapilgul pisut upsakana, voib seda pidada Aristotelese moistele megalopsychos 'suurehingeline' (" Nicomachose eetika " IV.3.3, 1123) vastavaks: ta pidas end suurte asjade vaariliseks ning ka oli seda. Bacon nagi oma eluulesannet kolmes asjas: ta tahtis inimsoole toe valjaselgitamise labi head teha ning lootis tuua kasu oma kodumaale ning teha midagi oma kiriku heaks. Selleks vajas ta tahtsat riiklikku ametikohta. Pustitatud ulesannete taitmiseks olid tal ka eeldused: tal oli ettenagelik ja terav, kiire ja ometi ettevaatlik, motlik, metoodiline ja eelarvamustevaba moistus. Peale selle paistab, et ta oli vaga lahke loomuga.

1580 taotles ta oma onu William Cecili (lord Burghley) kaudu mingit ametikohta oukonnas. Seda ta ei saanud, ja jargmised kaks aastat tootas ta rahulikult Gray's Innis, kuni 1582 ta sai seal outer barrister ' iks ning hiljem Gray's Inni oppejouks.

See ei rahuldanud tema auahnust. 1584 sai ta osava konemehena Dorseti krahvkonnas asuvast Melcombe 'ist parlamendisaadikuks. Hoolimata hoimlussidemetest William Ceciliga oli tal raske saavutada poliitilist mojuvoimu. Ta kirjutas 1584 ? 1585 kuninganna Elizabethile "Nouandekirja" ("Letter of Advice"), kus ta andis nou, kuidas kohelda katoliiklastest alamaid, ja teose "An Advertisement Touching the Controversies of the Church of England", milles ta rundas vaarnahtusi anglikaani kirikus . Umbes samal ajal esitas ta lord Burghleyle uue taotluse, puudes nahtavasti holbustada oma edasijoudmist advokaadina. Onu kirjutas talle karmi kirja, noomides teda upsakuse eest, mille olemasolu endal Bacon agedalt eitas. Et tema edasijoudmine advokatuuris oli ebatavaliselt kiire, on siiski voimalik, et onu mojuvoim tuli talle kasuks.

Sel ajal sai Bacon tuttavaks kuninganna Elizabethi favoriidi Robert Devereux 'ga (1567?1601). 1591 . aastal tegutses ta krahvi konfidentsiaalse nouandjana. Kui kuninganna Elizabeth 1593 . aasta veebruaris 1593 kutsus kokku parlamendi, et arutada jarjekordset papistide vandenoud, sai Bacon saadikukoha Middlesexi krahvkonnast .

Baconi kaitumine sel hetkel mojutas tosiselt tema saatust ja seda on sageli vaariti moistetud.

Kui 1603 tousis troonile James I , hakkas Bacon saama korgeid ametikohti, sealhulgas peaprokurori abi ( Solicitor General ) ja kohtuministri ( Attorney General ) omad. Kuninga ja parlamendi vahelistes vaidlustes kaitses Bacon monarhi oigusi.

1603 loodi Bacon ruutliks . 1618 sai temast lordkantsler ja parun Verulam ning 1621 vikont St. Albans.

1620 esitati Baconile suudistus altkaemaksuvotmises ja teistes oiguserikkumistes. Bacon ei eitanud suudistust, kuid vaitis, et altkaemaksud ei mojutanud tema otsuseid. Bacon moisteti suudi. Teda trahviti ning luhikest aega hoiti teda Toweri vanglas.

Ta oli sunnitud avalikust tegevusest loobuma. Bacon tombus tagasi oma moisa Gorhamburys . Ulejaanud elu puhendas ta filosoofiale ja teaduslikele katsetele.

Ta suri Highgate 'is 9. aprillil 1626. Surma pohjuseks oli kulmetus, mille ta sai, kui ta toppis kana lund tais, et naha, kas kanaliha saab niiviisi sailitada.

Bacon ja Shakespeare'i teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

William Shakespeare 'i naidendite autorsust on omistatud teiste seas Francis Baconile.

Teadusfilosoofia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid puudis teha mugavuse kattesaadavaks voimalikult suurele osale inimkonnast. See oli tema meelest voimalik ainult tehnika arendamise kaudu, mistottu ta hakkas uhena esimestest raakima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi (sealhulgas alusuuringutega tegelevaid teadlasi) ja leiutajaid . Pikas perspektiivis pidas ta tehnika arengut voimalikuks ainult loodusteaduste rakendusena. Looduse kasutamine on voimalik uksnes tanu pohjuslike seoste tundmisele.

Bacon pakkus valja ka teadusliku uurimise meetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud (ja nendel polegi voib-olla olnud praktilist vaartust), on tanapaevalgi palju pooldajaid tema uldisel lahenemisel ? induktsionismil .

?Me peame eriti tahele panema seda joudu ja kestvat moju, mis on olnud moningatel leiutistel. Ja siin on pohjust rohutada eelkoige kolme: trukikunst, pussirohi ja kompass. Need kolm on muutnud maailma valjanagemist ja olukorda.“
– Francis Bacon

Teosed eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Renessansi kirjanduse antoloogia , Eesti Raamat , Tallinn 1984 , lk 474?482: katkendeid "Uuest Atlantisest", tolkinud Villem Alttoa , ning luhiesseed "Ilust", "Surmast" ja "Opingutest", tolkinud Arthur Hone ; kommentaarid lk 691?692.
Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Onnest". Tolkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene ? Looming 1987 , nr 5, lk 649?654.
"Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ulikool , filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja uhiskonnateaduste labor; koostanud, tolkinud ja toimetanud Rein Toomla , Tartu 1990 .
"Uus Atlantis. Valik esseid". Tolkinud Karin Suursalu ; saatesona: Enn Soosaar . Tallinn: Perioodika, LR 2004 , nr 40, 56 lk; ISBN 9985-853-61-X .
" Esseed ". Tolkinud Ilmar Vene; Tartu: Ilmamaa, 2018, 264 lk.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Will Durant , "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisund: Bacon ja Spinoza ". Tolkinud Leo Anvelt . Sari Elav teadus , nr 61, EKS , Tartu 1937 , 112 lk; 2. trukk (uhes koites): Olion , Tallinn 1998
Aleksandr Subbotin , "Francis Bacon". Vene keelest tolkinud Aino Lukas . Sari Suuri motlejaid , Eesti Raamat , Tallinn 1980 , 132 lk (lisa lk 115?125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...")
Donald Gillies . Philosophy of Science in the Twetieth Century: Four Central Themes , Blackwell 1993 (allikas).

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Portree; "Instauratio Magna" tiitelleht