Francis Bacon
,
esimene St Albansi vikont
,
Verulami parun
(
22.
voi
21. jaanuar
1561
?
9. aprill
1626
) oli
Inglise
filosoof
, riigimees,
esseist
ja
poluhistor
.
Bacon oli parit mojuvoimsast perekonnast. 23-aastaselt sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjaarile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Bacon ei saavutanud kuninganna
Elizabeth I
soosingut, kuid kuningas
James I
valitsemisajal onnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (
1617
) ja
lordkantsleriks
(
1618
).
Oigusfilosoofina
propageeris Bacon tingimusteta kohustust
suveraani
ees.
Filosoofina
puudis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe.
Bacon kirjutas ule 30
filosoofilise
too ning palju raamatuid ja
esseesid
oigusteadusest
,
ajaloost
ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "
Esseed
" (
1597
?
1625
). Teine tahtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605).
Bacon on kirjutanud ka
utoopia
"
Uus Atlantis
" (1627, eesti keeles 2004).
Teoses "
Novum Organum
" esitas ta teadmiste umberkorraldamise plaani.
Uusaja teadusrevolutsiooni
kaitsjana tootas ta valja keeruka
induktsionistliku
teaduse metodoloogia
, mida nimetatakse
Baconi meetodiks
.
Francis Bacon sundis
Londonis
Strandis
York House'is ja suri
Highgate
'is.
Francis Baconi isa oli Sir
Nicholas Bacon
,
Elizabeth I
aegne suurpitsatihoidja (
Lord Keeper of the Great Seal
). Francise ema, Sir Nicholase teine abikaasa
Ann Cooke Bacon
(1528?1610), oli oma aja haritumaid naisi. Anni isa Sir
Anthony Cooke
oli olnud
Edward VI
kasvataja. Ann oskas viit keelt (sealhulgas
vanakreeka
ja
ladina keelt
) ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. Ta kuulus reformeeritud ehk
puritaanlikku
kirikusse. Ann tolkis
inglise keelde
sotsiniaanide
uhe juhi
Bernardo Ochino
jutlused
saatusest
ja
tahtevabadusest
ning teisi
religioosse
sisuga raamatuid. Anni ode oli abielus
Elizabeth I
esimese ministri
William Ceciliga
. Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim.
Kuigi see pole kindel, voib arvata, et Bacon sai lapsena koduopetust ning tema tervis oli sel ajal orn. On aga teada, et
1573
astus ta 13-aastaselt
Cambridge'i ulikooli
Trinity College
'isse. Seal oppis ta hoolsalt kolm aastat, elades oma vanema venna
Anthony Baconi
(
1558
?
1601
) juures.
Oppides
Cambridge'i ulikoolis
mitmeid teadusi tuli ta jareldusele, et nii nende teaduste meetodid kui ka tulemused olid ekslikud. Kuigi ta austas
Aristotelest
ennast (teadmata temast nahtavasti kull kuigi palju), ei meeldinud talle kaasaegne aristotellik filosoofia, mis oli tema meelest elukauge ja kasutu. Ta pidas seda viljatuks ja asjatult vaidlushimuliseks ning selle eesmarke valedeks. Ulikoolist lahkudes oli Baconil juba tekkinud esialgne nagemus oma tulevase filosoofia pohiideedest.
27. juunil
1576
voeti Francis ja Anthony vastu
Gray's Inni
. Et isa puudis poegi riigiteenistuseks ette valmistada, saatis ta nad moni kuu hiljem koos Sir
Amyas Pauletiga
,
Inglismaa
saadikuga
Prantsusmaal
,
Pariisi
. Seal lulitati nad saatkonna koosseisu.
Henri III
aegse
Prantsusmaa
katoliiklaste
ja
hugenottide
vahelise kodusoja tottu poliitiliselt ja majanduslikult segane olukord voimaldas neil nii mondagi oppida. Sellest ajast parineb too "The Notes on the State of Christendom", mis tavaliselt lulitatakse Francis Baconi teoste hulka.
James Spedding
naitas
19. sajandil
, et toenaoliselt parineb see too monelt Anthony Baconi korrespondendilt.
Isa ootamatu surma tottu veebruaris
1579
pidi Bacon
Inglismaale
tagasi tulema. Isa oli korvale pannud suure summa raha, et Francise varanduslikuks kindlustamiseks talle mois osta. Nuud aga jai Francisele uksnes viiendik sellest rahast. Francisel tekkis harjumus volgu votta ning ta ei vabanenudki enam kunagi volgadest. Ta pidi omandama elukutse ning laks 1579 tagasi
Gray's Inni
, et juriidilist haridust omandada.
Fragmendis "De Interpretatione Naturae Prooemium", mis on kirjutatud toenaoliselt
1603
. aasta paiku, analuusib Bacon oma meelelaadi ning toob ilmsiks eesmargid, mida ta avalikku ellu astumisel silmas pidas. Kuigi esimene lause: "
Ego cum me ad utilitates humanas natum existimarem
" ('kuna arvasin, et olen sundinud inimeste kasuks'), tundub esmapilgul pisut upsakana, voib seda pidada
Aristotelese
moistele
megalopsychos
'suurehingeline' ("
Nicomachose eetika
" IV.3.3, 1123) vastavaks: ta pidas end suurte asjade vaariliseks ning ka oli seda. Bacon nagi oma eluulesannet kolmes asjas: ta tahtis inimsoole toe valjaselgitamise labi head teha ning lootis tuua kasu oma kodumaale ning teha midagi oma kiriku heaks. Selleks vajas ta tahtsat riiklikku ametikohta. Pustitatud ulesannete taitmiseks olid tal ka eeldused: tal oli ettenagelik ja terav, kiire ja ometi ettevaatlik, motlik, metoodiline ja eelarvamustevaba moistus. Peale selle paistab, et ta oli vaga lahke loomuga.
1580
taotles ta oma onu
William Cecili
(lord Burghley) kaudu mingit ametikohta oukonnas. Seda ta ei saanud, ja jargmised kaks aastat tootas ta rahulikult Gray's Innis, kuni
1582
ta sai seal
outer barrister
'
iks ning hiljem Gray's Inni oppejouks.
See ei rahuldanud tema auahnust.
1584
sai ta osava konemehena
Dorseti krahvkonnas
asuvast
Melcombe
'ist parlamendisaadikuks. Hoolimata hoimlussidemetest
William Ceciliga
oli tal raske saavutada poliitilist mojuvoimu. Ta kirjutas
1584
?
1585
kuninganna
Elizabethile
"Nouandekirja" ("Letter of Advice"), kus ta andis nou, kuidas kohelda
katoliiklastest
alamaid, ja teose "An Advertisement Touching the Controversies of the Church of England", milles ta rundas vaarnahtusi
anglikaani kirikus
. Umbes samal ajal esitas ta lord Burghleyle uue taotluse, puudes nahtavasti holbustada oma edasijoudmist advokaadina. Onu kirjutas talle karmi kirja, noomides teda upsakuse eest, mille olemasolu endal Bacon agedalt eitas. Et tema edasijoudmine advokatuuris oli ebatavaliselt kiire, on siiski voimalik, et onu mojuvoim tuli talle kasuks.
Sel ajal sai Bacon tuttavaks kuninganna
Elizabethi
favoriidi
Robert Devereux
'ga (1567?1601).
1591
. aastal tegutses ta krahvi konfidentsiaalse nouandjana. Kui kuninganna Elizabeth
1593
. aasta veebruaris
1593
kutsus kokku parlamendi, et arutada jarjekordset
papistide
vandenoud, sai Bacon saadikukoha
Middlesexi krahvkonnast
.
Baconi kaitumine sel hetkel mojutas tosiselt tema saatust ja seda on sageli vaariti moistetud.
Kui
1603
tousis troonile
James I
, hakkas Bacon saama korgeid ametikohti, sealhulgas peaprokurori abi (
Solicitor General
) ja kohtuministri (
Attorney General
) omad. Kuninga ja parlamendi vahelistes vaidlustes kaitses Bacon monarhi oigusi.
1603
loodi
Bacon
ruutliks
.
1618
sai temast
lordkantsler
ja parun Verulam ning
1621
vikont St. Albans.
1620
esitati Baconile suudistus
altkaemaksuvotmises
ja teistes oiguserikkumistes. Bacon ei eitanud suudistust, kuid vaitis, et altkaemaksud ei mojutanud tema otsuseid. Bacon moisteti suudi. Teda trahviti ning luhikest aega hoiti teda
Toweri
vanglas.
Ta oli sunnitud avalikust tegevusest loobuma. Bacon tombus tagasi oma moisa
Gorhamburys
. Ulejaanud elu puhendas ta filosoofiale ja teaduslikele katsetele.
Ta suri
Highgate
'is 9. aprillil 1626. Surma pohjuseks oli kulmetus, mille ta sai, kui ta toppis kana lund tais, et naha, kas kanaliha saab niiviisi sailitada.
William Shakespeare
'i naidendite autorsust on omistatud teiste seas Francis Baconile.
Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid puudis teha mugavuse kattesaadavaks voimalikult suurele osale inimkonnast. See oli tema meelest voimalik ainult tehnika arendamise kaudu, mistottu ta hakkas uhena esimestest raakima vajadusest tunnustada ja toetada
teadlasi
(sealhulgas
alusuuringutega
tegelevaid teadlasi) ja
leiutajaid
. Pikas perspektiivis pidas ta tehnika arengut voimalikuks ainult
loodusteaduste
rakendusena. Looduse kasutamine on voimalik uksnes tanu
pohjuslike seoste
tundmisele.
Bacon pakkus valja ka teadusliku uurimise meetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud (ja nendel polegi voib-olla olnud praktilist vaartust), on tanapaevalgi palju pooldajaid tema uldisel lahenemisel ?
induktsionismil
.
?Me peame eriti tahele panema seda joudu ja kestvat moju, mis on olnud moningatel leiutistel. Ja siin on pohjust rohutada eelkoige kolme: trukikunst, pussirohi ja kompass. Need kolm on muutnud maailma valjanagemist ja olukorda.“
–
Francis Bacon
- Renessansi kirjanduse antoloogia
,
Eesti Raamat
,
Tallinn
1984
, lk 474?482: katkendeid "Uuest Atlantisest", tolkinud
Villem Alttoa
, ning luhiesseed "Ilust", "Surmast" ja "Opingutest", tolkinud
Arthur Hone
; kommentaarid lk 691?692.
- Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Onnest". Tolkinud ja kommenteerinud
Ilmar Vene
?
Looming
1987
, nr 5, lk 649?654.
- "Tekste poliitikateaduse klassikast" /
Tartu Ulikool
, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja uhiskonnateaduste labor; koostanud, tolkinud ja toimetanud
Rein Toomla
,
Tartu
1990
.
- "Uus Atlantis. Valik esseid". Tolkinud
Karin Suursalu
; saatesona:
Enn Soosaar
. Tallinn: Perioodika,
LR
2004
, nr 40, 56 lk;
ISBN 9985-853-61-X
.
- "
Esseed
". Tolkinud Ilmar Vene; Tartu: Ilmamaa, 2018, 264 lk.
- Will Durant
, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisund: Bacon ja
Spinoza
". Tolkinud
Leo Anvelt
. Sari
Elav teadus
, nr 61,
EKS
,
Tartu
1937
, 112 lk; 2. trukk (uhes koites):
Olion
,
Tallinn
1998
- Aleksandr Subbotin
, "Francis Bacon". Vene keelest tolkinud
Aino Lukas
. Sari
Suuri motlejaid
,
Eesti Raamat
, Tallinn
1980
, 132 lk (lisa lk 115?125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...")
- Donald Gillies
.
Philosophy of Science in the Twetieth Century: Four Central Themes
,
Blackwell
1993
(allikas).