Artiklis ei ole piisavalt viiteid . (Veebruar 2022) Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Ferenc Molnar (sunninimi Ferenc Neumann ; 12. jaanuar 1878 Budapest ? 1. aprill 1952 New York ) oli ungari kirjanik, dramaturg ja ajakirjanik.

Tema tuntuim kirjandusteos on 1907 . aastal raamatuna ilmunud "A Pal utcai fiuk", mis on tolgitud kumnetesse keeltesse. Eesti keeles ilmus see pealkirjaga " Pal-tanava poisid " esimest korda 1921 . aastal Julius Margi tolkes.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ferenc Molnar sundis 1878 . aastal Budapestis Ern? paeval. Tema vanemad olid korgema keskklassi juudid , joukad ja edukad. Isa Mor Neumann ? sundinud Szecseny linnas ? tootas tuntud ja tunnustatud gastroenteroloogina . Ema Jozefa Wallfisch ? parit Bekesist ? oli samuti haritud naine, kes oli eriti kiindunud kunsti ja kirjandusse. Perel oli kodus suur raamatukogu, mis oli sel ajal ebatavaline.

Isa Mor Neumann esindas aarmist rangust, kuid talle vastukaaluks oli ema Jozefa vaga orn, leebe ja lahke ? oeldakse, et emalt kandusid need iseloomujooned edasi ka pojale. Lisaks Ferencile oli peres tutar Erzsebet (esimene poeg Laszlo suri aasta enne Ferenci sundi). Molemat kasvatasid suurema osa ajast lapsehoidjad ning kodus kaisid tuutorid, kes lapsi juba varases eas opetasid.

Ilukirjandust kirjutama hakkas ta 1896 . aastal. 1887 . aastal astus Molnar kalvinistlikku keskkooli Reformatus Gimnazium. Seal alustas ta 14-aastaselt kaasajakirjaniku tood opilasajalehes ning tegi ka esimesed naidendikatsetused. Parast gumnaasiumi lopetamist 1895 . aastal oppis ta Budapestis oigusteadust. Uliopilasena hakkas Molnar kaastood tegema ajalehele Budapesti Naplo.

Peagi muutis Ferenc Neumann oma saksaparase perekonnanime ungariparaseks, rohutamaks tegelikku paritolu. 1896. aastal saatis isa ta Genfi , kus ta oppis Genfi ulikoolis , mille lopetas juristina. Seal puhendas Molnar end kirjutamisele tosisemalt kui kunagi varem. Sageli saatis ta ka koju Budapesti ajalehtedele ettekandeid, jutustusi, ulevaateid, mis olid vaga elavad ja ilmekad. 1898 . aastal suri ta ema Jozefa Wallfisch ja 1908 . aastal suri ka isa Mor Neumann.

Joudnud taas kodumaale, jattis Molnar juristikarjaari ning vottis vastu taiskohaga ajakirjanikutoo Budapesti Naplos. Toimetuses oli tema ulemus Jozsef Veszi, kelle tutar Margit Veszi, ajakirjanik ja maalikunstnik, 1906 . aastal Ferenc Molnariga naitus. Ka Veszid olid juudid (hiljem astus Molnar kristlaste sekka). Aasta parast abielu solmimist sundis tutar Marta, kuid juba 1910. aastal paar lahutas. Levib kuulujutte, et nad ei elanudki kunagi uhe katuse all, teisalt on neile lahedased allikad ikkagi viidanud kerge koduvagivallaga seotud juhtumitele.

Esimeses maailmasojas oli Molnar aastatel 1914 ? 1915 rindekorrespondent. 1916 . aastal ilmusid tema reportaa?id raamatuna "Egy haditudosito naploja" ("Sojakorrespondendi paevik"). Seda kirjeldatakse kui sudamlikku teost, kus keset sojakoledusi ometi leidub inimlikku headust ja solidaarsust. Moned neist kirjutistest ilmusid ka The New York Timesis , ehkki Ungari kuulus sojaliselt vastasliidu vaenlaste hulka.

1922 . aastal abiellus Molnar ooperilaulja Sari Fedakiga. Paar elas 1925. aastani Ungaris, seejarel abielu lahutati. Hiljem hakkas naine natsionaalsotsialiste pooldama ning pidi selleparast parast soda luhikest aega vanglakaristust kandma. Molnar kolis Saksamaale , kus elas kummekond aastat uhes odusas hotellis. Tollest perioodist parineb kirjaniku huvitavamaid teoseid. 1926. aastal abiellus Molnar Lili Darvasega, kes oli menukas ungari-ameerika naitleja.

Parast an?lussi , 1938 . aasta teisel poolel, lendas Molnar Ameerika Uhendriikidesse , pogenedes juutide tagakiusamise eest. Uuel kodumaal voeti teda meisterliku loomingu eest vaga hasti vastu, eriti kiideti kirjaniku teatraalset tehnikat. Ta peatus kaua New York Plaza hotelli sviidis, jatkates kirjutamist. Kommunismiperioodil Ungaris tema naidendeid ei mangitud ning inglise keelt Molnar suurt ei osanud ? see tingis kirjaniku kasvava isolatsiooni.

Ferenc Molnari narvisusteemi seisund hakkas halvenema. 1947 . aastast tajus ta ainsa toetajana abikaasa Lilit. Kutse oma 70. sunnipaevaks Ungarisse naasta lukkas kirjanik tagasi. Ebausklikus teadmises, et testamendi koostamine luhendab eluiga, jai see tal tegemata.

Ferenc Molnar suri 2. aprillil 1952 New Yorgis . Tema hauaplaadil seisab lause: "Sa ainult magad praegu, Liliom."

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ferenc Molnari loominguline tippaeg jai kahe soja vahele. Eriti viljakas oli ta naitekirjanikuna, teada on 42 tema naidendit. Neis on kombineeritud realismi ja romantismi , kunismi ja sentimentalismi . Varasemad teosed annavad tunnistust, et ungarlast on mojutanud austria dramaturg Arthur Schnitzler .

1898 . aastal, rannates Prantsusmaal ringi, valmis kirjaniku esimene romaan , "Magdolna es egyeb elbeszelesek". Joudnud taas kodumaale ja asunud toole ajakirjanikuna, ilmus tal 1900 . aastal romaan "Az ehes varos". Jargmisel aastal esietendus Ferenc Molnari esimene naidend "A doktor ur". Edaspidi ilmus temalt aastas vahemalt uks raamat. Rahvas armastas tema sarmi, nutikust ja togamismeelt.

Molnari esimesed naidendid olid enamjaolt komoodiad, "A doktor ur" ( 1902 ) korval naiteks ka "Jozsi" ( 1904 ). Suurt tahelepanu palvis tema 1907 . aasta romaan "A Pal utcai fiuk" ? "Pal-tanava poisid", mis on Eestiski Ferenc Molnari toenaoliselt tuntuim teos. Sama aasta loomingust andis palju koneainet ka tema naidend "Az ordog" ( 1907 ), mille peaidee tulenes Johann Wolfgang von Goethe teosest " Faust ". Naidend kasitles abielutruudusetuse teemat. Ungari tolle aja parimale naitlejannale kirjutatud teos toi talle kahenadalase vanglakaristuse. Nimelt muutus naitleja abikaasa armukadedaks ning kutsus Molnari duellile, mis loppes viimase arestiga.

"Liliom" ( 1907 ) ? draama, mis on maailmas tanini hasti vastu pidanud, kukkus esialgu labi. 1909. aasta Budapesti kriitikud olid naidendi esietendusel segaduses, nahtu-kuuldu tekitas suurt hammingut. Ent mitte vaga palju aega hiljem kogus see siiski juba rahvusvahelist edu. Loo su?ee aluseks on reaalne lugu, kus Molnari abikaasa suudistas meest tutrele korvakiilu andmises, kuid milles kirjanik sellele oigustuse leiab. Naturalistlikesse stseenidesse on oskuslikult segatud mustilist sumbolismi.

Aastatel 1908 ? 1940 toodi Broadwayl lavale 16 Molnari naidendit. Kui ta 1920 . aastatel oma teise abikaasaga Ameerika Uhendriike vaisas, korraldati tema auks pidulik ohtusook. 1920. aastatest parineb hulk Ferenc Molnari paremaid naidendeid. Naiteks on esile toodud komoodia tudrukust, keda valmistatakse ette abiellumiseks printsiga ? "A hattyu" (1920). 1956 . aastal valmis sellest mangufilm ("The Swan", re?issoor Charles Vidor ), kus mangis kuulus Grace Kelly .

Reaalsuse ja illusiooni teemaga seotud diskussioon, kuidas draamat peaks kirjutama, tekitas ponevust teoses "Jatek a kastelyban" ( 1926 ). Seejarel "Olympia" ( 1928 ), milles kirjanik rundas aristokraatide julmust tavainimeste vastu. Aukartustaratavaks menukiks kujunes "A jo tunder" ( 1930 ), mille filmiversiooni "The Good Fairy" aastast 1935 saatis toeline edu. Ka naidendi "Egy, kett?, harom" ( 1929 ) ainetel loodud telefilmi "One, Two, Three" menu oli suur.

Uldiselt ei kasutanud Ferenc Molnar oma loomingus kaasaegseid kirjanduslikke votteid. Aeg-ajalt poordus ta nende poole vaid siis, kui need toesti sobisid tema eesmarkidega. Ta loi tabava sunteesi naturalismist ja fantaasiast , realismist ja romantismist, kunismist ja sentimentalismist, profaansest ja uleloomulikust. Tema teoste konfliktid olid lahendustele vastuvotlikud. Molnar ei tahtnud olla propagandist ega jutlustaja, vaid edukas meelelahutaja ? ja uldise arvamuse kohaselt see tal ka onnestus.

Veel teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]