한국   대만   중국   일본 
Fa?ism ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Fa?ism

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Valitsemisvormid
Benito Mussolini ja Adolf Hitler

Fa?ism on ideoloogia , poliitiline liikumine ja valitsemisvorm [1] , millele iseloomulikuks on uurijad pidanud totalitarismi , demokraatiavastasust , marurahvuslust ja paremaarmuslust . [2] [3] [4]

Sona "fa?ism" algallikas on itaalia sona fascismo , mis on tuletatud sonast fascio ('kimp', ulekantud tahenduses 'poliitiline uhendus'), mis parineb ladina sonast fasces 'vitsakimp' ( Rooma riigi magistraatide ( liktorite ) voimu sumbol). Fa?ismi puhul voib kohata isamaa ( patriotism ), rassi ( rassism ) vms vaartuste ulistamist eesmargiga hoida masse alaliselt mobiliseerituna, mis sageli on viinud selleni, et joulisele militarismile on lisandunud vahemuste rohumine (eriti rahvussotsialismi puhul, mille oluline joon oli rassism) ja opositsiooni rohumine. Siiski on 'fa?ism' selle liikumise algusest saadik uks raskemini tapselt defineeritavaid moisteid, voib-olla selleparast, et puudub sustematiseeritud ja uhtne fa?istlik ideoloogia ja valitsemisvorm nagu teiste hilisuusaja ja uusima aja ideoloogiate puhul. [5] [6] [7]

Fa?ismist sai oluline ja mojukas poliitiline liikumine 20. sajandi alguse Euroopas. [8] Esimesed fa?istlikud liikumised tekkisid Itaalias esimese maailmasoja ajal, sodadevahelisel perioodil levis fa?ism mujal Euroopas. Fa?ismi tekkele andis olulise touke esimene maailmasoda, mis kutsus esile suuri muutusi soja moistmises, uhiskonnas, riigis ja tehnikas. totaalse soja tulek ja uhiskonna taielik mobiliseerimine tegid lopu vahetegemisele tsiviilisikute ja sojavaelaste vahel. Et fa?ism vastandub poliitilisele pluralismile ja vordoiguslikkusele ( sotsiaalsele vordsusele ), [9] ning vasakpoolseteks peetavatele liikumistele, nagu liberalism , anarhism , sotsiaaldemokraatia , sotsialism , kommunism ja marksism , paigutab enamik eriteadlasi selle traditsioonilise poliitilise spektri paremasse aarde . [10] [4] [11]

Fa?ism esitab end "kolmanda teena" voi " kolmanda positsioonina " [12] mida iseloomustab lahkarvamuste korvaldamine. Uhiskond toimib range distsipliini all ja taielikus andumuses kasuliinidele ; toimib tugev sojavaeline voimuaparaat, mille vaim laieneb uhiskonnale tervikuna, haridus annab tugevalt edasi sojalisi vaartusi; valitseb tugevalt identitaarne ohvrirolli sugemetega rahvuslus , mis viib poliitilise vagivallani nende vastu, keda maaratletakse vaenlastena. [13] Fa?istid peavad iganenuks liberaalset demokraatiat , esimese maailmasoja "dekadentlike" voitjariikide valitsemisvormi, ja peavad vajalikuks uhiskonna taielikku mobiliseerimist totalitaarse ainuparteiga riigis, et valmistada rahvast ette relvakonfliktiks ja vastata tohusalt majanduslikele raskustele. Niisugust riiki juhib tugev juht, diktaator, ja valitseva fa?istliku partei liikmetest koosnev sojavaeline valitsus, mis suudab luua rahvusliku uhtsuse ning hoida uhiskonnas stabiilsust ja korda. Fa?ism ei pea vagivalda tingimata loomult halvaks ning naeb poliitilises vagivallas, sojas ja imperialismis vahendeid rahvuslikuks "taassunniks" ja noorenemiseks.

Pooldatakse segamajandust , mille pohieesmark on jouda protektsionistliku ja interventsionistliku majanduspoliitika abil autarkiani . Praktikas ei muutnud fa?istlikud re?iimid kapitalistlikku majandussusteemi sugavalt, monel juhul ajasid isegi erastamispoliitikat [14] [15] ja jargisid sustemaatiliselt traditsioonilise toolisliikumise ideoloogiaid.

Fa?istliku re?iimi moistet saab rakendada monedele totalitaarsetele ja autoritaarsetele poliitilistele re?iimidele [16] sodadevahelises Euroopas ja praktiliselt koikidele Teljeriikidele teise maailmasoja aegses Euroopas. Esimesel kohal oleks Benito Mussolini fa?istlik Itaalia (1922), millest sai eeskuju ja parineb termin, kuigi eriteadlaste seas ei ole konsensust selles, et tegu oli totalitaarse re?iimiga, [17] jargneks Adolf Hitleri Kolmanda riigi Saksamaa (1933), mis arendas selle lopuni valja, [17] ja ringi sulgeks Francisco Franco diktatuur Hispaanias, mis kestis paju kauem, 1939?1975, ja evolutsioneerus ideoloogiliselt "fa?istiseeritud diktatuurist" [18] ? praktiliselt ukski eriteadlane ei pea Franco re?iimi taiesti fa?istlikuks, kuigi paistab piisavalt selge, et Franco re?iimi esimesel kumnendil oli oluline fa?istliku tuupi komponent, mis naitab, et Hispaania juhtum on komplitseeritud ?, [19] hasti maaratletud ideoloogia puudumiseni, kui mitte arvestada rahvuskatoliiklust .

Parast luuasaamist teises maailmasojas lakkas fa?ism olemast rahvusvaheliselt oluline liikumine. Et teised poliitilised organisatsioonid lukkasid fa?istliku ideoloogia ja fa?istlikud re?iimid jouliselt tagasi, on vahesed parteid tunnistanud end avalikult fa?istlikuks, ja seda sona tarvitatakse tavaliselt halvustavalt ja ekslikult mitmete poliitiliste ruhmituste kohta. Nii kasutatakse sonu " neofa?istid " ja " neonatsid " tavaliselt paremaarmuslike parteide, kohta, mille ideoloogiad sarnanevad 20. sajandi fa?istlike liikumiste ideoloogiatega voi parinevad nendest; paljudes maades on olemas seadused, mis keelavad voi piiravad nende olemasolu, nende minevikutegude eitamist voi revideeritud kasitlust, naiteks holokaustieitamist , ja nende sumbolite eksponeerimist. [20] Fa?ismi on nimetatud "koigi aegade suurimaks valjakutseks liberaalsele demokraatiale ja valgustuse vaartussusteemile". [21]

Fa?ism on poliitiline ideoloogia , mis tugineb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele ja on uhe isiku, diktaatori , juhtimise all ning taotleb sojaliselt tugeva totalitaarse riigi loomist. Fa?istlikus riigis kuulub kogu voim ainuparteile ja selle autoritaarsele juhile, puudub parlament ja vaba meedia.

Fa?istlikus riigis on suur kalduvus peatada koik dekadentsi ehk uhiskondliku allakaigu nahud, luues repressiivse ja sotsiaaldarvinistliku keskkonna, kus norkust ei taluta ning erinevaid uhiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fa?istlikeks pohivaartusteks on, nagu need olid kirjas Vichy Prantsusmaa rahvusembleemil: too ehk kohustused, perekondlikud vaartused ja isamaa.

Fa?ism tousis esile Euroopas 20. sajandi esimesel poolel. Fa?ismile on iseloomulik kritiseerida kapitalistlikke ja kommunistlikke majandussusteeme, liberaaldemokraatlikku poliitilist susteemi ning nendega seotud liialt moodukaid konservatiivseid erakondi ja liberaalsete erakondade uhiskondlikku liberalismi , mida fa?istid peavad dekadentsiks. Fa?istide arust muutis maailmasoda liberaaldemokraatia poliitiliseks igandiks ning vaid sojaliselt ja isikuliselt mobiliseeritud autoritaarne riik suudab vastata uhiskondlikele ja majanduslikele kriisidele ning kaitsta oma rahvast. Fa?istide jaoks pole vagivald objektiivselt halb ning nad usuvad, et see on vajalik rahva huvide kaitseks.

Algses ja kitsamas tahenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias aastatel 1922 ? 1943 , ja mille juht oli Benito Mussolini . Fa?ismi nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning muudele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fa?ismiks on omane eelkoige Venemaa ja Noukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja kaskis neid nimetada fa?istideks.

Fa?ismil kui ideoloogial puudub iseloomustav majandussusteem. Fa?ismi majanduslik osa pohineb sellele eelnenud sundikalismil , mis ise loodi vastuseks kommunistlikule majandussusteemile. Koiki kolme loetakse sotsialismi vormideks, milles toostusressursid kuuluvad toolistele uhel voi teisel moel. Fa?ismis organiseerivad ariomanikud rahvale tood, kaupa ja teenuseid rahalise motiivi ja firmade loomisega, kuid neile ei anta erilist kaitset riikliku survestamise ega sojavaes teenimise eest ja nad ei tohi oma meetmete labi riiklikku ainuvoimu koigutada.

Sona paritolu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sona fascismo tuleb sonast fascio (mitmuses fasci ), mis tahendab "kimpu" poliitilise voi relvastatud ruhmituse ( Fascio di combattimento ) ja ka rahvuse tahenduses. Samuti seostatakse seda ladinakeelse sonaga fasces , mis tahendab vitsakimpu sellest valjaulatuva kirvega ? korgema voimu tahist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid korgemate magistraatide ees.

Tunnused ja definitsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklites Fa?ismi definitsioonid  ja Korporativism

Olemus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Fa?ism pole selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fa?ismil, mis kritiseerib nii ennast kui ka teisi, on iseseisev lahtekoht ja suhtumismoodupuu ? jarelikult ka teostamise lahtekoht ? paljude probleemide lahendamiseks. Fa?ism ei usu igavese rahu voimalusse ega selle kasusse ja hulgab patsifismi , mis tahendab loobumist voitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Fa?ismi pohimotte jargi viib ainult soda inimenergiad maksimaalse korguseni. Jarelikult doktriin, mis lahtub rahu eelpostulaadist, on fa?ismile vooras. Samuti on fa?istlikule vaimule voorad koik internatsionalistlikud ja sotsiaalsed konstruktsioonid. Samas pooldab fa?ism oma lahedaste hoidmist. Fa?ismi doktriini juurde kuulub oma perekonna, vanemate ja norgemate austamine.

Fa?ismi iseloomustab autoritaarne ainupartei susteem, aarmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi uhtekasvamine fa?istliku parteiga, uhiskonna elu koigi kulgede range reglementeerimine ja jalgimine, uldkohustuslik fa?istlik ideoloogia, juhikultus , tegeliku demokraatia , vabaduse ja oiguste mahasurumine. Vaenuohkkonda tekitatakse poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamoistu ja jalitamisega. 20. sajandi kulgedes Teise maailmasoja poole said fa?ismi tunnusteks sojakas ?ovinism , agressiivne valispoliitika , piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror vahemusrahvuste ( ksenofoobia , antisemitism ), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu.

Fa?istlik majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Algul holmas fa?istlik teooria ka majanduse korraldamist pohimottelisel tasemel, mis tulenes otseselt sundikalismi teooriatest, milles kommuunidega sarnanevad uksused ehk sundikaadid, mis keskendusid ametitele ja toostusuksustele ning et meritokraatlik toojaotus ja vordselt kattesaadav haridussusteem aitab ule saada aristokraatiast ja luua oiglase uhiskonna. Sundikalistlik susteem sisaldaks ka ametiuhinguid , mida fa?ism ja natsionaalsotsialism uldiselt maha surusid. Sundikalismis voib leida ka teatud anarhistlikke elemente. Musta Rinde ( Kampfgemeinschaft Revolutionarer Nationalsozialisten ) looja Otto Strasser uskus, et Adolf Hitler oli reetnud partei algsed kapitalismivastased vaated. Paljud Musta Rinde ja ka Natsipartei vasakpoolsed elemendid tapeti pikkade nugade ool .

20. sajandi fa?istlike riikide majandussusteeme on olnud keeruline lahti motestada. Need liikusid vaga kiiresti sundikalismi sotsialistlikest ideaalidest riigikapitalismi poole. Tulemuseks oli tihti kiiresti muutuv lahenemine majandusasjadele. Mussolini majanduspoliitikat on erinevate analuutikute poolt nahtud nii ettekavatsetuna kui ka taiesti improviseerituna. [22]

Adolf Hitleri majanduspoliitika rohus Saksa rahva mobiliseerimisele ja II maailmasojaks valmistumisele. Hitleri voimuletuleku ajaks aastal 1933 oli Weimari vabariigi majandus stabiliseerunud. Selleks ajaks oli vabariigi huperinflatsioon juba 1924. aastal peatatud Reichsmargi kasutuselevotuga. Sellest hoolimata oli riigis tootuse protsent 30%. [23] See number langes kiiresti, kui Hitleri valitsus eemaldas naised toojou hulgast ja keelustas ametiuhingud. Vahemikus 1933?1938 langesid Saksa tooliste palgad 25%. Aastal 1937 tootas keskmine Saksa kodanik 47 tundi nadalas. Juba 1934. aastal keskendus Hitler taasrelvastamisele ning kogu majandus liikus selles suunas. Riigipanga president Hjalmar Schacht visati valitsusest 1937. aastal valja, kuna ta oli riigi militariseerumise vastu.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enne Mussolinit (1880?1914) [ muuda | muuda lahteteksti ]

19. sajandi lopul loodud fa?istlikud ja paremaarmuslikud ideoloogiad said alguse vastupanust ratsionalismile , materialismile , positivismile , ulemklassile ehk bur?uaale ja demokraatiale. Peamised argumendid on need, et olemasolev kapitalistlik majandussusteem, liberaaldemokraatlik poliitiline susteem ja rohk uksikisikute oigustele ja vabadustele tekitavad uhiskondliku norkuse, voorandumise ja uleuldise allakaigu.

Sajandilopu ehk fin de siecle 'i motlejad toetasid emotsionalismi ehk tunnetepohist filosoofiat, irratsionalismi ehk ebaratsionaalsust ja subjektivismi ehk eraisiku vaatenurga kujunemist ja selle pohjal kaitumist. Uks tahtsatest filosoofidest sellel ajal oli sakslane Friedrich Nietzsche , kelle lahenemine elule pohines kriitikast budismi vastu, milles ta vaitis, et inimene peaks omaks votma koik kannatused, selle asemel et neid vaigistada voi valtida, nagu on pohiteemaks kristlikus usus . Nietzsche massipoliitikat ei toetanud, kuid ta ideed voeti palju hiljem Adolf Hitleri juhitud Natsi-Saksamaa juhtkonna poolt niivord omaks, et tema kirjandust hakati seal isegi kohustuslikus korras levitama.

Uheks fa?ismi tahtsamaks alustalaks kujunes sotsiaalne darvinism , mis vaitis, et inimese fuusiline ja uhiskondlik olemus on vahetu ning inimseisund on loputu tugevamate ellujaamine. Sotsiaaldarvinism vaidles positivismile vastu, et inimeste ellujaamine ja paljunemine ei tulene ratsionaalsest valikust, vaid parimusest ja keskkonnast ning ka rassist. Antiratsionalism pohines ideel, et inimene pole ratsionaalne olend, vaid et ta otsused ning seega ka otsused, mis on tehtud demokraatia raamistikus, pohinevad alati emotsioonidel ja uhiskondlikel suhetel.

Gaetano Mosca kirjutas, et igas uhiskonnas votab "organiseeritud vahemus" taieliku voimu "organiseerimata enamuse" ule, mis moodustavad uhiskonna ainsad kaks tegelikku klassi . Prantsuse monarhistlik rahvuslane Charles Maurras vaitis, et rahvusriik peab looma orgaanilise uhtsuse, mida peaks juhtima ainuvoimul asuv monarh . Prantsuse revolutsiooniline sundikalist Georges Sorel rohutas poliitvagivalla oigustatavust ning revolutsioonilise poliitreligiooni olemasolu vajadust. Tema sonul oli demokraatia lausa reaktsionaariline nahtus, mis on puhtalt aristokraatlik.

Fa?ism Euroopas parast maailmasoda (1919?1944) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poliitiline liikumine fa?istliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis parast I maailmasoda.

Kohalikest oludest lahtuvalt omandas fa?ism eri maades erisuguse kuju. Fa?istlik liikumine tekkis 1919 . aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (Voitlusliit). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fa?istlik Partei . Esmakordselt kehtestatigi fa?istlik kord Itaalias (1922?1943), seejarel Saksamaal ( 1933 ? 1945 ) ja teistes maades. Saksamaal esines fa?ism natsionaalsotsialismi nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fa?istlikud organisatsioonid I ja II maailmasoja vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides. Hispaanias nt Falang , mis tuli kindral Franco juhitud put?i tulemusena voimule aastal 1939 . Austrias kehtis 1934 ? 1938 fa?ismist mojutatud autoritaarne diktatuur, nn klerikaalfa?ism . Samasugune re?iim oli Portugalis alates 1930. aastatest. Fa?ismile iseloomulikke jooni esines Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 ? 1944 , Kreekas 1936 ?1944, samuti Ladina-Ameerika riikides, Jaapani militaristlikus re?iimis ja mujal.

Itaalia 1919. aastast [ muuda | muuda lahteteksti ]

Algselt tahendas fa?ism Benito Mussolini 1919. aastal rajatud Itaalia Voitlusliitudest ( Fasci Italiani di Combattimento ) alguse saanud poliitilist liikumist, mis tuli Itaalias 1922. aastal voimule.

Itaalia fa?ismi tunnusjooned [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Aarmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega.
  • Poliitika rohutatud ilustamine ja tahte tahtsuse rohutamine majanduses. Selles lahtub fa?ism futurismist .
  • Riikluse, poliitika ja uhiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivalist poliitilisust.
  • Poliitiliste sumbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine.
  • Antiigile orienteeritud traditsionalism , mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses ja samaaegne revolutsioonilis-dunaamilise enesekuvandi loomine.
  • Korporatiivne uhiskonnamudel ? otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms organisatsioonide baasil.

Fa?istlike joontega parteid ja liikumised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Atilio Boron . Estado, capitalismo y democracia en America Latina ] , ptk "El fascismo como categoria historica: en torno al problema de las dictaduras en America Latina", Buenos Aires 2003, ISBN 950-9231-88-6 .
  2. ↑ Jose Luis Rodriguez Jimenez ( La extrema derecha espanola en el siglo XX , Madrid: Alianza Editorial 1997, ISBN 84-206-2887-5 , lk 134) utleb: "Fa?istlikel liikumistel oli uhisjooni autoritarismiga ja teiste neile eelnenud paremaarmuslike joududega, kuid paljude kusimustes ... olid nad igas mottes aarmuslikumad: rahvusluses agedamad, kompositsioonis ja stiilis plebeilikumad, traditsiooni ja juurdunud vaartusi vahem austavad ning poliitilises kaitumises kaitumises vagivaldsemad. Monedel juhtudel kasutasid nad pseudovasakpoolset retoorikat, mis eriti Itaalia ja Saksamaa juhtumil osutus neile vaga kasulikuks."
  3. ↑ Stein Ugelvik Larsen , Bernt Hagtvet , Jan Petter Myklebust . Who Were the Fascists: Social Roots of European Fascism , Columbia University Press 1984, ISBN 978-82-00-05331-6 , lk 424: "Integratiivse radikaalse rahvusliku autoritarismi organiseeritud vorm"
  4. ↑ 4,0 4,1 Publikatsioone, mis maaratlevad fa?ismi paremaarmuslikuna:
  5. ↑ Stanley G. Payne . El fascismo , Alianza Editorial 2009, lk 4 ( raamatu veebiversioon ): "Toenaoliselt on termin "fa?ism" tanapaeva poliitikaterminite seas koige ebamaarasem. Voib-olla on asi selles, et sona iseenesest ei sisalda mitte mingit implitsiitset ukskoik kui ebamaarast poliitilist viidet, nagu seda sialdavad terminid "demokraatia", "liberalism", "sotsialism" ja "kommunism". Utlemine, et itaalia sona fascio (ladina fasces , prantsuse faisceau , hispaania haz ) tahendas 'kimpu' voi 'liitu', ei utle palju. Tundub, et selle termini moned konekeelsed definitsioonid on 'vagivaldne', 'brutaalne' ja 'diktaatorlik'; aga kui need oleksid esmased viitepunktid, tuleks toenaoliselt kvalifitseerida kommunistlikud re?iimid fa?istlikumaks. Defineerimise kusimus valmistas Itaalia fa?ismi rajajatele algusest peale raskusi, selleparast tootasid nad doktriinide ametlikku kodifitseeritud kkogu valja alles post facto , moned aastad parast Mussolini voimuletulekut, ja siiski ainult osaliselt. Probleemi komplitseerib tosiasi, et sellal kui enamik kommunistlikke parteisid ja re?iime eelistab nimetada end kommunistlikuks, ei kasuta enamik sodadevahelise Euroopa poliitilise liikumisi, mida tavaliselt kvalifitseeritakse fa?istlikuks, endast raakides seda nimetust. Tekkivad defineerimise ja liigitamise probleemid on nii suured, et pole ullatav, et moned uurijad eelistavad kasutada arvatavate fa?istlikele liikumiste kohta nende konkreetseid nimetusi, kasutamata nende kohta liigitavat asesona. Teised isegi eitavad, et on olemas Euroopa fa?ism kui uldine nahtus kui midagi erinevat Mussolini Itaalia fa?ismist."
  6. ↑ "Fa?ismiuuringute" kronoloogia leidub artiklis Stanley G. Payne artiklis "El concepto de fascismo", mis on avaldatud 2017 ajakirjas Revista de Libros ning kujutab endast retsensiooni Paul Gottfriedi ja David D. Robertsi fa?ismiteemalistele toodele. Seal oeldakse: "Fa?ismi oli raske moista juba alates selle tekkest 1919. aastast. Asi ei olnud selle radikaalsuses ja vagivaldsuses, sest tollane Euroopa kannatas uba uute radikaalsete ja vagivaldsete poliitiliste liikumiste all eesotsas algava Noukogude re?iimiga. Fa?ism sarnanes oma vagivaldsuse ja autoritaarsuse poolest kull kommunismiga, kuid kujunes ainulaadseks oma keeruka kombinatsiooniga tunnustest, mis ei olnud ei selgelt vasakpoolsed ega selgelt parempoolsed. Sellest sai ainulaadne, toeliselt uut tuupi poliitiline liikumine, mis vorsus esimese maailmasoja kaosest, ega tunnistanud selgelt uhtki eelkaijat. Fa?ism ajas vaatlejad segadusse, kuid varsti omandas ta maailmaajaloolise tahtsuse ja vallandas maailma ajaloo koige havitavama konflikti. Veel parast neid tagajargi osutus raskeks moista fa?ismi kui nahtust ja kui moistest. Alates 1945. aastast piirdus fa?ismi uurimine aastaid rahvuslike ajalugudega ja monograafiatega konkreetsetest liikumistest. Toeline "debatt fa?ismi ule hakkas tekkima parast peaaegu terve polvkonna parast. Selle algatasid esimene vordlev uurimus Ernst Nolte "Der Faschismus in seiner Epoche" ja Eugen Weberi luhike "Varieties of Fascism", mis molemad ilmusid 1964 . aastal. Molemad olid uhel meelel, et on olemas midagi "geneerilise fa?ismi" taolist (millele Nolte andis luhikese filosoofilise definitsiooni), kuid ka selles, et tegu on mitmenaolise poliitilise nahtusega, millel on eri maades vaga erinevad ilmingud. Konkreetselt Nolte tegi jarelduse, et fa?ism defineeris terve ajastu, "fa?ismiajastu", mis loppes 1945 . aastal, ka fa?ism soltus sellele perioodile eriomastest ajaloolistest joududest ning pole toenaoline, et ajalooline fa?ism tulevikus taas ilmuks. Ta ei olnud korduv vorm ega moiste nagu naiteks sotsialism, vaid oli iseloomulik ainult teatud kindlale poliitilisele ajastule.
  7. ↑ Umberto Eco . 14 sintomas del fascismo eterno , ctxt.es, 16.1.2019.
  8. ↑ Davies, Lynch 2002.
  9. ↑ Fascism , Holocaust Emcyclopedia.
  10. ↑ Davies, Lynch 2002: 1.
  11. ↑ Robert S. Wistrich. Leon Trotsky's Theory of Fascism. ? Journal of Contemporary History, 1976, kd 11, nr 4, lk 157?184.
  12. ↑ " Ignacio Ramoneti sonul raagiti uba kolmekumnendatel aastatel, et tekib "kolmas tee", fa?ism, alternatiiv kahele uuele maailmale, mis tekkisid esimese maailmasoja jarel", Enrique Fernandez M. Giddens, Blair y Lagos, la tercera via .
  13. ↑ Joan Anton Mellon. Las concepciones nucleares, axiomas e ideas-fuerza del Fascismo Clasico (1919-1945). ? Revista de Estudios Politicos , 2009, nr 146. Veebis.
  14. ↑ Germa Bel. From Public to Private: Privatization in 1920's Fascist Italy , Robert Schuman Centre for Advanced Studies, European University, Firenze.
  15. ↑ Germa Bel. the Mainstream: Nazi Privatization in 1930s Germany , Universitat de Barcelona i ppre-IREA, Barcelona.
  16. ↑ Termin "autoritarismo" (mis tahendab voimu koondamist opositsiooni aktsepteerimiseta, kuid teatud pluralismi lubamist ning uhiskonna taieliku homogeniseerimise kavatsuse voi voime puudumist) tekkis vastandina "totalitarismile" (mis iseloomustab fa?ismi) hilisemates analuusides, mille peamine autor oli Juan Jose Linz , kes kirjutas muu hulgas raamatu "Totalitarian and Authoritarian Regimes" (Rienner 2000).
  17. ↑ 17,0 17,1 Stanley G. Payne . El fascismo , Alianza Editorial 2009, lk 84: Kogu asja paradoks seisneb selles, et totalitaarse valitsemise tosised analuutikud tunnistavad seda, et fa?itlik Itaalia ei olnud mitte kunagi totalitaristlik. Mussolini susteemi rajamisele jargnenud kumnendil muutis Stalin leninliku diktatuuri Noukogude Liidus halastamatult taielikuks riigisotsialismi susteemiks faktiliselt peaaegu totaalse diktaatorliku kontrolliga majanduse ning koikide ametlike institutsioonide ule. Moned aastad hiljem paistis Hitleri re?iimi voimuambitsioon Saksamaal oma poliitilise tohususega, oma militaristliku voimuga, oma koonduslaagrite susteemiga ning aja jooksul oma havituspoliitikatega vallutatud aladel loovat stalinistliku kontrollisusteemi mittekommunistliku ekvivalendi. Need kaks on olnud valdavad naited selle kohta, mida poliitikaanaluutikus eriti aastatel 1940?1960 kaldusid kvalifitseerima totalitarismiks.
  18. ↑ Ismael Saz Campos . Fascismo y franquismo , Publicacions de la Universitat de Valencia 2004, ISBN 84-370-5910-0 , lk 90
  19. ↑ Stanley G. Payne . El fascismo , Alianza Editorial 2009, lk 149: Pikaealised Hispaania ja Portugali diktatuur, mis kestsid vastavalt 1974. ja 1975. aastani, olid geneerilise fa?ismi ja Euroopa autoritaarsete rahvusriikide uurijatele teiseks probleemiks. Kuigi need olid fa?ismiajastu uue poliitika kullaltki tuupilised saadused, jaid need pusima kolmeks aastakumneks ja pidid selle aja jooksul sojajargses kommunistlikus ja sotsiaaldemokraatlikus Euroopas ette votma moned fundamentaalsed kohandused. Peaaegu ukski range analuutik ei kinnita, et Franco voi Salazari re?iim oleks kunagi olnud taielikult voi isegi olemuslikult fa?istlik, ja monede meelest ei olnuf nell fa?ismiga uldse mingit pistmistkuigi paistab piisavalt selge, et Franco re?iimi esimesel kumnendil oli oluline fa?istliku tuupi komponent, mis naitab, et Hispaania juhtum on komplitseeritud."
  20. ↑ Davies, Lynch 2002: 1?5.
  21. ↑ Ismael Saz . Fascismo y franquismo , Valencia: Publicacions de la Universitat de Valencia 2004 , ISBN 84-370-5910-0 , lk 91
  22. ↑ David Baker, "The political economy of fascism: Myth or reality, or myth and reality?" New Political Economy , Volume 11, Issue 2 June 2006, pages 227 ? 250
  23. ↑ DeLong 1997 .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poliitilised ideoloogiad
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fa?ism&oldid=6664632 "