Rahvusooper Estonia
on
Tallinnas
asuv muusikateater. Praegust nime kannab see alates 1998. aastast.
Teatri hooaeg valtab 10 kuud: septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mangitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooperi Estonia repertuaaris on nii klassikalisi
oopereid
,
operette
ja
ballette
kui ka kaasaegseid teoseid, sealhulgas
muusikale
, ning eesti heliloojate loomingut.
Teater tegutseb
1913
. aastal valminud
Estonia teatrisaalis
. Rahvusooperi suur saal mahutab 800 pealtvaatajat. Estonia teatrisaalis etendatakse sageli ka kulalisteatrite lavastusi ning korraldatakse nii riikliku tahtsusega kui ka muid kultuuriuritusi ja -pidustusi.
Teatri loominguline juht ja peadirigent on
2019
. aastast
Arvo Volmer
, peadirektor on 2021. aastast
Ott Maaten
ja balletitrupi kunstiline juht on 2019. aastast
Linnar Looris
. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sumfooniaorkester on 93-liikmeline.
Estonia teater sai alguse
1865
. aastal asutatud
Estonia Seltsi
tegevusest.
19. sajandil
esitati peamiselt rahvatukke ning nalja- ja laulumange. Korraparasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tosisem draama joudis lavale 20. sajandi algul.
Kutseline teater sai Estoniast
1906
. aastal, 1906. aastal palgati esimene muusikajuht ?
Otto Hermann
.
1907
. aastal etendati esimene
operett
?
Herve
"Mamzelle Nitouche",
1908
. aastal esimene
ooper
?
Conradin Kreutzeri
"Oomaja Granadas", pusivalt lavastati oopereid 1918/1919 hooajast. 1911. aastal mangiti Estonia teatris esimest eesti
operetti
?
Adalbert Wirkhausi
"Jaanioo". 1912. aastal asutati teatri juurde "Estonia" Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte ja Muusikaosakonna
segakoor
.
1913
. aastal valmis
Estonia teatri hoone
.
1918. aastast juhatas
draamatrupi
naitleja ja lavastaja
Ants Lauter
. Draamanaidendeid etendati "Estonias" 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja Estoniast sai vaid muusikateater.
1922
. aastal etendati esimene
ballett
?
Leo Delibes
'i "Coppelia".
[1]
Esimese
eesti
ooperi ?
Evald Aava
"
Vikerlased
" ? esmaettekanne Estonias oli
1928
. aastal. Esimene eesti ballett ?
Eduard Tubina
"
Kratt
" joudis lavale
1944
. aastal.
[2]
Teatri peadirigendi voi muusikajuhina on tootanud
Adalbert Wirkhaus
(1908?1912),
Raimund Kull
(1912?1942),
Juhan Aavik
(1925?1933),
Verner Nerep
(1942?1944). Oopereid lavastasid
Hanno Kompus
(1920?1944 vaheaegadega) ja
Eino Uuli
(1937?1951 vaheajaga), Estonia opereti sarava maine looja oli
Agu Luudik
(operetilavastaja 1927?1946), ballettmeister aastatel 1925?1944
Rahel Olbrei
.
1944. aasta
martsipommitamisel
havis
Estonia teatri hoone
.
13. juulil
1946
avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul huudis
EK(b)P
KK sekretar
Eduard Pall
: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!"
[3]
Maja taastati 1947. aastal.
Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
1949. aastal lopetati Riikliku Teatri Estonia draamatrupi tegevus ning 1950. aastast kandis teater nimetust Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia.
[4]
Ooperi- ja Balletiteatri peadirigendid ja muusikajuhid on olnud
Oopereid on lavastanud
- Paul Magi
(1954?1961, aastast 1958 peanaitejuht),
- Udo Valjaots
(1961?1979, peanaitejuht aastast 1977),
- Arne Mikk
(aastast 1970, peanaitejuht 1977?1994, loominguline juht 2002?2004),
- Neeme Kuningas
(aastast 1985, pealavastaja 1994?2002 ja 2006) jt.
Ballettmeistrid on olnud
1998. aastast kannab asutus nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-oigusliku institutsioonina vastavalt
rahvusooperi seadusele
.
Rahvusooperi Estonia peadirigendid ja muusikajuhid on olnud
Paul Magi
(1995?2002, aastast 1998 loominguline juht),
Juri Alperten
(2002?2004),
Vello Pahn
(2012?2019),
Arvo Volmer
(2004?2012 ja taas alates 2019. aastast). Ballettmeistrid on olnud
Mai Murdmaa
(1964?2001, peaballettmeister aastast 1974),
Tiit Harm
(balleti kunstiline juht 2001?2009), aastatel 2009?2019 oli rahvusooperi balletitrupi kunstiline juht
Toomas Edur
. 2019. aasta sugisest on
Eesti Rahvusballeti
kunstiline juht
Linnar Looris
.
Aastatel 1994?2009 juhtis rahvusooperit peadirektor
Paul Himma
ja 2009?2020
Aivar Mae
. 2021. aastast on peadirektor
Ott Maaten
.
-
Pikemalt artiklis
Eesti Rahvusballett
Eesti Rahvusballett
on Eesti juhtiv balletitrupp, kuulub omaette institutsioonina rahvusooperi Estonia koosseisu. Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nimetust Eesti Rahvusballett.
-
Pikemalt artiklis
Estonia teatrihoone
Estonia teatri hoone projekteerisid
juugendstiilis
soome arhitektid
Armas Lindgren
ja
Wivi Lonn
.
[5]
Uks ehitajaid oli
Ivar Kreugeri
ehitusettevote Kreuger & Toll; Ivar Kreuger kais Tallinnas mitu korda ehitustoid jalgimas.
Hoone avati
24. augustil
1913
. Tollal sai sellest koige suurem uusehitis Tallinnas. Uks tiib oli moeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba uhendati restoraniga.
Teises maailmasojas sai Estonia pommitabamuse. Parast soda taastati hoone
Alar Kotli
ja
Edgar Johan Kuusiku
projektide jargi.
- ↑
Tiit Tuumalu (1. november 2008).
"Estonia ballett ? juba 90 aastat vana"
.
Postimees
. Vaadatud 13.06.2009
.
- ↑
Rahvusooperi ajaloost
. Rahvusooper Estonia.
Kasutatud 13.06.2009
- ↑
(
Eesti Paevaleht
, 21. juuli 1946, nr 29, lk 3).
- ↑
EE 12. kd, lk 122.
- ↑
Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht, 10; 29. oktoober 1938,
lk. 210?212
- ↑
Eesti Noukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 05.10.1946.
- ↑
A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsuklopeediakirjastus, 2007. Lk 384.