Rahvusooper Estonia

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Estonia (teater) )
Estonia teater
Estonia teatrisaal

Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater. Praegust nime kannab see alates 1998. aastast.

Teatri hooaeg valtab 10 kuud: septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mangitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooperi Estonia repertuaaris on nii klassikalisi oopereid , operette ja ballette kui ka kaasaegseid teoseid, sealhulgas muusikale , ning eesti heliloojate loomingut.

Teater tegutseb 1913 . aastal valminud Estonia teatrisaalis . Rahvusooperi suur saal mahutab 800 pealtvaatajat. Estonia teatrisaalis etendatakse sageli ka kulalisteatrite lavastusi ning korraldatakse nii riikliku tahtsusega kui ka muid kultuuriuritusi ja -pidustusi.

Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2019 . aastast Arvo Volmer , peadirektor on 2021. aastast Ott Maaten ja balletitrupi kunstiline juht on 2019. aastast Linnar Looris . Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sumfooniaorkester on 93-liikmeline.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tiiu Kirsipuu loodud Estonia teatri 100. aastapaeva malestusmark Tallinnas (2006)

Estonia teater [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia teater sai alguse 1865 . aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatukke ning nalja- ja laulumange. Korraparasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tosisem draama joudis lavale 20. sajandi algul.

Kutseline teater sai Estoniast 1906 . aastal, 1906. aastal palgati esimene muusikajuht ? Otto Hermann . 1907 . aastal etendati esimene operett ? Herve "Mamzelle Nitouche", 1908 . aastal esimene ooper ? Conradin Kreutzeri "Oomaja Granadas", pusivalt lavastati oopereid 1918/1919 hooajast. 1911. aastal mangiti Estonia teatris esimest eesti operetti ? Adalbert Wirkhausi "Jaanioo". 1912. aastal asutati teatri juurde "Estonia" Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte ja Muusikaosakonna segakoor .

1913 . aastal valmis Estonia teatri hoone .

1918. aastast juhatas draamatrupi naitleja ja lavastaja Ants Lauter . Draamanaidendeid etendati "Estonias" 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja Estoniast sai vaid muusikateater.

1922 . aastal etendati esimene ballett ? Leo Delibes 'i "Coppelia". [1] Esimese eesti ooperi ? Evald Aava " Vikerlased " ? esmaettekanne Estonias oli 1928 . aastal. Esimene eesti ballett ? Eduard Tubina " Kratt " joudis lavale 1944 . aastal. [2]

Teatri peadirigendi voi muusikajuhina on tootanud Adalbert Wirkhaus (1908?1912), Raimund Kull (1912?1942), Juhan Aavik (1925?1933), Verner Nerep (1942?1944). Oopereid lavastasid Hanno Kompus (1920?1944 vaheaegadega) ja Eino Uuli (1937?1951 vaheajaga), Estonia opereti sarava maine looja oli Agu Luudik (operetilavastaja 1927?1946), ballettmeister aastatel 1925?1944 Rahel Olbrei .

1944. aasta martsipommitamisel havis Estonia teatri hoone . 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul huudis EK(b)P KK sekretar Eduard Pall : "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" [3] Maja taastati 1947. aastal.

Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia [ muuda | muuda lahteteksti ]

1949. aastal lopetati Riikliku Teatri Estonia draamatrupi tegevus ning 1950. aastast kandis teater nimetust Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. [4]

Ooperi- ja Balletiteatri peadirigendid ja muusikajuhid on olnud

Oopereid on lavastanud

  • Paul Magi (1954?1961, aastast 1958 peanaitejuht),
  • Udo Valjaots (1961?1979, peanaitejuht aastast 1977),
  • Arne Mikk (aastast 1970, peanaitejuht 1977?1994, loominguline juht 2002?2004),
  • Neeme Kuningas (aastast 1985, pealavastaja 1994?2002 ja 2006) jt.

Ballettmeistrid on olnud

Rahvusooper Estonia [ muuda | muuda lahteteksti ]

1998. aastast kannab asutus nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-oigusliku institutsioonina vastavalt rahvusooperi seadusele .

Rahvusooperi Estonia peadirigendid ja muusikajuhid on olnud Paul Magi (1995?2002, aastast 1998 loominguline juht), Juri Alperten (2002?2004), Vello Pahn (2012?2019), Arvo Volmer (2004?2012 ja taas alates 2019. aastast). Ballettmeistrid on olnud Mai Murdmaa (1964?2001, peaballettmeister aastast 1974), Tiit Harm (balleti kunstiline juht 2001?2009), aastatel 2009?2019 oli rahvusooperi balletitrupi kunstiline juht Toomas Edur . 2019. aasta sugisest on Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris .

Aastatel 1994?2009 juhtis rahvusooperit peadirektor Paul Himma ja 2009?2020 Aivar Mae . 2021. aastast on peadirektor Ott Maaten .

Eesti Rahvusballett [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti Rahvusballett

Eesti Rahvusballett on Eesti juhtiv balletitrupp, kuulub omaette institutsioonina rahvusooperi Estonia koosseisu. Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nimetust Eesti Rahvusballett.

Hoone [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Estonia teatrihoone

Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lonn . [5] Uks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevote Kreuger & Toll; Ivar Kreuger kais Tallinnas mitu korda ehitustoid jalgimas.

Hoone avati 24. augustil 1913 . Tollal sai sellest koige suurem uusehitis Tallinnas. Uks tiib oli moeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba uhendati restoraniga.

Teises maailmasojas sai Estonia pommitabamuse. Parast soda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide jargi.

Peadirigendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Tiit Tuumalu (1. november 2008). "Estonia ballett ? juba 90 aastat vana" . Postimees . Vaadatud 13.06.2009 .
  2. Rahvusooperi ajaloost . Rahvusooper Estonia. Kasutatud 13.06.2009
  3. ( Eesti Paevaleht , 21. juuli 1946, nr 29, lk 3).
  4. EE 12. kd, lk 122.
  5. Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht, 10; 29. oktoober 1938, lk. 210?212
  6. Eesti Noukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 05.10.1946.
  7. A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsuklopeediakirjastus, 2007. Lk 384.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]