Estonia-Film oli esimene Eesti Vabariigi filmiuhing, mis tegutses aastatel 1919 ? 1932 .

Vendade Theodor Marska ja Konstantin Marska eestvedamisel alustati tood juba 1919. aastal, aga ametlikult asutati ettevote Peeter Parikase initsiatiivil ja rahalisel toel 10. septembril 1920. Eeskujuks oli vendade Lumiere’ide analoogne filmiettevote. ^[1] Ettevotet juhtis Peeter Parikas. ^[2]

Filmid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia-Film tootis ja levitas filme ning toi Eesti filmindusse ringvaate : esimest ringvaadet naidati 1920. aasta veebruaris.

Pohiliselt tehti dokumentaalfilme (eluolu- ja paevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti riigikroonika eelkaijad. Stuudio uks suuremaid saavutusi oli taispikk dokumentaalfilm, millest esimene oli "Filmikaameraga labi Eesti" (1924), mida naidati ka Saksamaal, Ungaris, Rootsis ja Latis ning millest sai Eesti visiitkaart valisriikides. ^[3] Sarjast on sailinud uksikuid kaadreid.

Olustikufilmide " Tallinna "ilu" " ja " Tartu "ilu" " eesmark oli argitada kodanikke linna korrashoiule ? naidati linnade varjukulgi uldise korrashoiu seisukohast.

1921 . aastal valmis stuudios esimene mangufilm , naljapilt " Armastuse pisielukas ", mis filmi Tallinnas uhe paevaga. Film pole sailinud ja selle sisu pole teada. ^[3] Stuudio mangufilmikatsetused jaidki luhiformaati ja need pole sailinud.

Paljudest Estonia-Filmi tahtsatest jaadvustustest (Eesti kulla Venemaalt Tallinna toomine, Tartu rahu allakirjutamine) pole kaadritki alles.

Kinod [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia-Filmile kuulusid Tallinnas jargmised kinod:

• Rekord Naitusevaljakul (hiljem nn rahvakino Endla)
• 1927 Passaa? Viru tanaval (omandamisel sai nime Rekord; hiljem esietenduskino, veel hiljem Helios)
• kino Kungla Tonismael, Parnu mnt 41

Muu tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia-Filmi filmilabor asus Viru tanaval.

Aastatel 1926 ? 1931 andis ettevote valja oma aja tahtsaimat filmiajakirja Filmileht .

Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal Eesti esimesed missivoistlused .

1927 . aastal tekkis seoses helifilmi tulekuga ka Eestis uha suurem noudlus helifilmi jarele. Estonia-Film kull uritas oma ressursse kokku vottes teha esimese eesti helifilmi, kuid teoks need plaanid ei saanud.

Tegevuse lopetamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uleilmne majanduskriis ja tehniline revolutsioon (helifilmi sund ja levik) mojutasid Estonia-Filmi tegevust sedavord, et Estonia-Film laks 1932 . aastal pankrotti ja lopetas 19. detsembril 1932 tegevuse.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]