Ernst Julius Opik
(
22. oktoober
1893
Kunda
?
10. september
1985
Bangor
,
Pohja-Iirimaa
) oli eesti
astronoom
, uks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Eesti Teaduste Akadeemia
liige 1938?1940.
Ernst Julius Opik sundis
22. oktoobril
1893
Kundas riigiametniku pojana. Ta lopetas
1911
. aastal kuld-aurahaga tolleaegse
Nikolai (praegu Gustav Adolfi) gumnaasiumi
Tallinnas.
1912
?
1916
oppis Ernst Opik
Moskva ulikoolis
, tootades juba uliopilasena Moskva Rahvaulikoolide Seltsi observatooriumi juhataja ja lektorina. Opik tootas
1916
?
1920
Moskva,
1920
?
1921
Ta?kendi, 1921?
1930
ja 1934?1944 Tartu ning 1930?1934 Harvardi ulikooli tahetornis. 1930. aastate algul oli Ernst Opik ka Harvardi ulikooli lektor astrofuusika alal.
1923. sai ta loodusteaduste doktoriks
(dr. phil. nat.).
Aastatel 1910?1912 tegutses Opik harrastusastronoomide seltsis Vega koos Aleksander Reinbergi ning vendade Oskar ja Paul Opikuga.
1911?1912 ilmus Opiku esimene publikatsioon Venemaa astronoomiaajakirjas Mirovedenije Marsi ja Veenuse ning perseiidide vaatlustest.
Ta oli vabatahtlikuna Vene valgete armees.
1938. aastal nimetati ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks loodusteaduste alal.
1950?1981 toimetas ta ajakirja Irish Astronomical Journal.
Teadusetegemise korval tegeles Ernst Opik ka heliloominguga.
1944. a pogenes Ernst Opik saabuvate vene vagede eest Saksamaale. 1945?1947 oli ta
Hamburgis
Balti Ulikooli
professor. Aastast 1948 tootas ta Pohja-Iirimaal Armagh’ tahetornis ja oli uhtlasi alates aastast 1956 USA-s Marylandi ulikooli kulalisprofessor. Ernst Opik kuulub maailma kahekumne suurima astronoomi ja kosmoloogi hulka.
Ernst Opik suri 10. septembril 1985. aastal Armagh’s Iirimaal.
Opik oli uks oma polvkonna valjapaistvaimaid
astrofuusikuid
.
1916
. aastal avaldatud toos arvutas Opik
valge kaabuse
40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust voimatuks.
[1]
Seetottu jai ta ilma valgete kaabuste kui eksootilist tuupi
tahtede
avastamise aust.
Opik arendas aastast
1915
tahe siseehituse teooriat ning joudis
1922
jareldusele, et tahtedes toimuvad
termotuumareaktsioonid
, ja toestas seda soltumatult
Hans Albrecht Bethest
1937
. Ta rakendas seda teooriat
Paikese
ja teiste
kaabustahtede
evolutsiooni uurides ning puudis (
1938
ja
1977
) selle abil pohjendada
jaaaegade
tekkimist (
1952
).
Opik esitas uhe juhtivatest teooriatest jaaaegade perioodilisuse kohta. Opiku jargi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Paikese keskmes ning see muudab
konvektsioonimustreid
Paikese tuumas. Viisi tottu, kuidas Paikese atmosfaar reageerib muutustele energiatekkes, jouab Paikese tuuma soojenemisel
Maa
pinnale vahem paikeseenergiat. Opiku teooriat ei ole kinnitatud ega umber lukatud, kuigi see voib-olla seletab
neutriinovoogu
Paikeselt, mille avastasid uued maa-alused neutriinodetektorid.
Opiku voib-olla koige tahtsam panus teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tahtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid voiksid jargneda
vesiniku
muundumisele
heeliumiks
Paikese ja teiste tahtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide kaigus. Ta naitas, et kui vesinik ammendub, tombub tahe keskel asuv tuum kokku ning
temperatuur
touseb ule 19 miljoni kraadi. Samal ajal tahe valisatmosfaar laieneb, nii et Paikese puhul ulatub see Veenuse
orbiidini
. Maa
ookeanid
lahevad keema ning Maa muutub korbenud ja surnud
planeediks
. Praegu on see seisukoht uldtunnustatud. Leitakse, et Paikese laienemise tottu lakkab igasugune
elu
Maal umbes 5 miljardi aasta parast.
Tahtede evolutsiooni arvutused tegi Opik kasitsi. Tulemusi kinnitasid 10 aastat hiljem Hoyle'i ja Schwarzschildi arvutused
arvutite
abil.
Opik loi 1918?22 spiraaludukogude (
galaktikate
) kauguse maaramise meetodi ja tegi selle pohjal 1922 esimesena kindlaks
Andromeeda udukogu
kauguse (450 000
parsekit
).
[2]
See oli esimene
Linnutee
-valise objekti kauguse oige maaramine. Oma toos edestas ta nii ajaliselt kui tapsuselt ameeriklast
Erwin Hubble
'it. Tema kasutatud meetodit kasutatakse laialdaselt ka tanapaeval.
Opik kummutas
1933
. aastal tahtede termotuumareaktsioonide valtust,
meteoriitide
vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse vottes seisukoha, et kosmoloogiline
Universum
on ulivana. (1923). Ernst Opiku hinnangul ei uleta maailma vanus maakera vanust. See on umbes kolm miljardit aastat. Tema selleteemaline ettekanne leidis elavat vastukaja omaaegses USA ajakirjanduses.
Ernst Opiku initsiatiivil algas aastatel
1930
?
1934
Tartu ja Harvardi tahetorni vahel koostoo
meteooride
vaatluse alal (ta asutas Harvardis meteooriuurimise ruhma) ning loi hiljem meteooride
atmosfaaris
polemise ja meteoriitide planeediga porkumise teooria.
Opiku statistilised uurimused Maaga kohtuvate
komeetide
ja
asteroidide
kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mojust Maale.
1932
. aastal ennustas ta komeedipilve olemasolu
Paikesesusteemi
valisosas (
Opiku-Oorti komeedipilv
).
Alustanud juba 1912. aastal planetoloogilisi uurimusi, ennustas ta 1950. aastatel, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfaar (molemat oletust on hiljem kinnitanud kosmosesondiga ?Mariner“ sooritatud uuringud).
Lisaks paljudele onnestumistele olid moned Opiku seisukohad selgelt ekslikud. Naiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsi pinnal on tumedad taimkatte esinemise tottu neis piirkondades. Ta uskus, et
spiraalgalaktikate
spiraalharude otsad liiguvad eespool, mitte ei jaa
galaktika
pooreldes maha. Tegelikult on see vastupidi. Opik arvas, et
paikeseplekkide
esinemise ja maapealsete poliitiliste
revolutsioonide
vahel on seos, ehkki midagi sellist pole suudetud toestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tottu suhtuti tema toodesse monikord vahem tosiselt kui need vaarinuks.
[3]
Ernst Opik on tegutsenud ka helilooja ja pianistina.
1936
. aastal avaldati tema teosed "Eleegiline ballaad", "Kiri", "Muistend" I?II ja "Nagemused" I?II.
Ernst Opik oli Washingtoni Teaduste Akadeemia, Iiri Kuningliku Akadeemia, New Yorgi Teaduste Akadeemia, Londoni Kuningliku Astronoomiauhingu, American Association for the Advancement of Science, Meteoriidiuhingu jt uhingute liige; Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia (Boston) auliige.
Eesti Teaduste Akadeemia
liige 1938?1940.
- Opik, E., 1916, The Densities of Visual Binary Stars, Astrophysical Journal, vol. 44, p. 292
- Opik, E., 1922, An estimate of the distance of the Andromeda Nebula, Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406-410
Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal
Opiku nime kannab
vaikeplaneet
2099 Opik
.
Tema vennad olid
geoloogia
- ja
paleontoloogiaprofessor
ning filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja
Armin Opik
, diplomaat
Oskar Opik
ja pankur
Paul Opik
. Tema ode oli Anna Ka?kina-Opik, kes valdas 14 keelt (sealhulgas
sanskriti keelt
) ja tolkis
Homerost
.
Tema lapsed on fuusik
Uuno
, botaanik ja kirjanik
Helgi
, Tiiu, ajaloolane
Elina
, Inna ja Maija.
Tema lapselaps
Lembit Opik
(
Uuno
poeg) on liberaaldemokraadist
Suurbritannia
poliitik, endine parlamendiliige, kes esindas
Montgomeryshire
'i.
- Foto
- Fotod
- Elulugu ja fotod
(arhiiviversioon)
- Aivar Kull
,
"Ernst Opik avab universumi saladusi" (raamatu "Meie kosmiline saatus" arvustus)
? Tartu Postimees 10. 3. 2005, lk 2
- 20 aasta parast paaseb Marsile.
Kaja
, 30. jaanuar 1934, nr. 25, lk. 5.
- Reis maailmaruumi voimalik. Vaba Maa, 3. veebruar 1936, nr. 27, lk. 6.
- Soit kuule 4?5 paevaga. Vaba Maa, 18. veebruar 1936, nr. 40, lk. 6.