Erik XIV

Erik XIV
Erik XIV
Sunniaeg	13. detsember 1533
Surmaaeg	26. veebruar 1577 (43-aastaselt)
Autogramm
	[ muuda Wikidatas ]

Erik XIV ( 13. detsember 1533 Stockholm ? 26. veebruar 1577 Orbyhus ) oli Rootsi kuningas 1560 ? 1568 .

Erik XIV oli Gustav I Vasa ja Katharina von Sachsen-Lauenburgi vanim poeg, Johan III ja Karl IX vend.

Tema jarjekorranumber ei tahenda oigupoolest seda, et ta oleks olnud Rootsi 14. Eriku-nimeline kuningas. Johannes Magnus kirjutas Rootsi ajaloo, mille tarbeks ta leiutas Rootsi muutiliste kuningate nimistusse 6 Karli enne Karl Sverkerssoni ja 5 Erikut enne Erik Voidukat . Need kuningad, keda on kujutatud eranditult positiivselt, on valja moeldud arvatavasti Rootsi printside Eriku ja Johani peale moeldes, kellele see raamat oligi puhendatud. Kui Erik ja Johan kuningaks said, siis votsid nad Johannes Magnuse pakutud nummerduse omaks.

Kuningaks saanuna ( 1560 , kroonimine 29. juunil 1561 Uppsalas) asutas Erik krahvi ja vabaharra seisused ? varem Rootsi aadlikel tiitleid ei olnud. Ta sekkus 1561 Liivi sotta , vottes juunis vastu Eestimaa aadlike ustavusvande.

Erik umbusaldas oma vendi, eriti Soome hertsogit Johanit, ja piiras alates 1561. aastast nende oigusi. 1563 alustas ta Johani vastu soda, vallutas viimase pealinna Turu ja vangistas Johani koos abikaasaga. Eriku umbusaldas ei piirdunud oma vendadega, vaid laienes teistelegi korgaadlikele, naiteks Sturedele . Mitu neist lasi ta hukata.

1563 viis ta Rootsi sotta Taani , Poola ja Lubecki vastu, alustades Pohjamaade seitsmeaastast soda .

Kosinud edutult Inglismaa kuninganna Elizabeth I , abiellus Erik 1568 soome lihtsoduri Maunu tutre Kaarinaga (rootsiparaselt Karin Mansdotter ).

Samal aastal kukutati ta vendade Johani ja Karli poolt ning vangistati. Vennad hoidsid teda uheksa aastat vangis, sealhulgas Turu ja Kastellholmi kindluses, kus Erik oli kunagi ise vangis hoidnud oma venda Johanit. 1577 lasi kuningas Johan III oma vanema venna hernesupiga murgitada.