Erich Roman Ludvig Jacoby
(
16. juuni
1885
Tallinn
?
10. detsember
1941
Gotenhafen, tanapaeval
Gdynia
) oli baltisaksa paritolu Eesti arhitekt.
Jacoby kuulub esimese kumne Eesti kutselise arhitektkonna tekkele aluse pannud arhitekti sekka ja oli
Eesti Arhitektide Uhingu
asutajaliige (1921). Ta mojutas Eesti arhitektuurikultuuri markimisvaarselt nii oma loomingulise kui ka institutsionaalse tegevuse kaudu.
Jacoby sundis
Tallinnas linnainseneri
Carl Gustav Jacoby
(1844?1926) pojana.
Tallinna Reaalkooli
vilistlane. Oppis arhitektuuri
Hannoveri Tehnikaulikoolis
(1905?1907) ja lopetas
1913
. aastal
Riia Polutehnilise Instituudi
. Seejarel hakkas ta arhitektina toole ja 1915. aastal taiendas end Soome rahvusromantilise arhitektuuri suurkuju
Lars Soncki
juures.
Pidas Tallinnas 1913?1915 koos
Hans Schmidtiga
ja 1920?1927 koos
Franz de Vries
´iga arhitektuuriburood, kus projekteeriti pohiliselt elamuid, umberehitusi
Tallinna vanalinnas
ja Tallinna toostushooneid.
1915?1918 oli E. Jacoby mobiliseeritud Venemaa keisririigi armeesse
Tallinna merekindlustuste
ehitusel.
1921
. aastal oli
Eesti Arhitektide Uhingu
uks asutajaliige, aastatel 1927?1932 oli E. Jacoby Ametnike, Riigiametnike ja Talupidajate Pollumajandusliidu, alates 1931. aastast Pollumajandusliidu ehitustalituse juhataja.
Aastatel 1927?1932 Asunikkude Liidu ehitustalituse juht.
1932
. aastast oli E. Jacoby oppejoud
Tallinna Tehnikumis
, osales naitustel ja mitmesugustel konkurssidel, mille suurejoonelistest premeeritud voistlusprojektidest ei valminud siiski ukski.
1939
. aastal suundus E. Jacoby
Umsiedlungi
kaigus Saksamaale.
Jacoby looming oli 1920. ja 1930. aastatel funktsionalistliku uldilmega. 1920. aastatel tehtud projektid ja tegevus Asunikkude Liidu ehitustalituses on suunavalt mojutanud 1930. aastatel tood alustanud maa-arhitektide polvkonda (naiteks
August Volbergi
).
[1]
[2]
[3]
Jacoby osales paljudel konkurssidel (
Vabaduse valjak
, 1928; Estonia teatri umberehitus, 1931, kunstihoone,
Eesti Kunstimuuseumi
ja
Tallinna raekoja
projekt koos
Erwin Brockneriga
, 1937,
Parnu rannahotell
1934,
Riia Eesti saatkonna
hoone koos
Hermann Bergiga
, 1938, Toompea lossi Valge saali umberehitusprojekt, 1935 jt). Voistlustoodest on esimesed kohad palvinud "Monumentaalne kunstimuuseum" (1933) ja "Funktsionalistlik Parnu rannahotell" (1934). Suurejoonelistest premeeritud voistlusprojektidest ei valminud ukski.
Varases loomingus jargis arhitekt mitut arhitektuuristiili:
- juugendbarokki
(Viru 12 elamu umberehitus, 1913) ja heimatkunsti (elamu J. Poska 38, 1913). Molemad hooned koos A. Rosenbergiga.
1920. aastail projekteeris Tallinna ajastuomaselt raskeparaseid traditsionistlikke hooneid, nt
Adventkiriku
Mere pst 3. (1923), Tuberkuloosisanatooriumi Pollu 61/63 (1925?1931). Elamu Nunne 11 (1926). Eramu Wismari 9a (1923) ja Lahe 3 (1928);
- ekspressionismi
moju avaldub Tallinna Filterveevargi hoonestikus Jarvevana tee 3 (1925);
- funktsionalistlikke jooni
leiab Tallinna saksa reaalkooli maja Luise 1a (1928, umberehitus) ja elamu Suur-Ameerika 18a (1929).
Jacoby funktsionalistlikud hooned on vahe liigendatud. (A. Weizenbergi 23, 1932. Metsa 61 ja Vabaduse pst 82, 1936. Roosikrantsi 4c, 1937)
Korgema keskosaga kaksikelamu Maasika ja Vaarika tanava vaikeelamute naidiskvartalis erineb varasematest funktsionalistlikest toodest.
1930. aastate teisel poolel valdas Jacoby loomingus esindustraditsionalism. Naidetena kortermajad Tallinnas Parnu mnt 30 (1935?1937) ja Vaike-Karja 7 (1936?1937; koos H. Bergiga).
Uusbarokse varjundiga arhitektuuri naideteks sobivad Tallinna Raekoja (1937, koos E. Brockneriga), kunstimuuseumi 1937?1938, koos E. J. Kaasikuga) ja Riia Eesti saatkonna voistlusprojekt (1938, koos H. Bergiga, II auhind).
- Naitus Arhitektuurimuuseumis, mis tutvustas lahemalt arhitekti loomingut: "Erich Jacoby 125"
[5]
(2010?2014, kuraator Mait Valjas).