Erakond Parempoolsed
Esimees	Lavly Perling
Asutamine	2022
Ideoloogia	parempoolsus neoliberalism
Kohti Riigikogus	0
Liikmete arv	632 (14.01.2024)
Koduleht	parempoolsed.ee

Erakond Parempoolsed on 2022. aastal asutatud Eesti erakond .

Organisatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erakonna asutamisel 18. augustil 2022 valiti partei esimeheks Lavly Perling . ^[1] Erakonna juhatuse liikmeteks said Siim Kiisler , Kristjan Vanaselja , Tonis Kons , Kati Kuusk, Indrek Luberg, Inga Kupp-Silberg, Andres Kaarmann, Kadri Tillemann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Kuningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Raamet. ^{[2] [3]}

Vaated [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erakonna asutamise jarel teatas Parempoolsete esimeheks valitud Lavly Perling, et nad on Eesti ainus parempoolne erakond. ^[4] Tema sonul keskenduvad Parempoolsed ennekoike majanduskasvule ja Eesti inimeste varalise joukuse kasvule ning seda soovitakse saavutada parempoolse majanduspoliitikaga, vastanduses nonda toetuste ja raha lauskulvamisele. ^[5]

Politoloog Tonis Saartsi hinnangul on erakond maailmavaateliselt parempoolne ja paistab lubavat "tagasi tuua vanas stiilis neoliberalismi oma kasinuspoliitika ja minimaalriigiga ". ^[6] Tema arvates sarnanevad Parempoolsed profiililt eelkoige erakonnale Eesti 200 ja selle toetajad voiks olla vanades erakondades pettunud liberaalsemad inimesed. ^[7]

Politoloog Martin Molderi hinnangul on partei parempoolne ja sotsiaalliberaalne ^[8] ning selle sonum langeb suuresti kokku Eesti 200 omaga. ^[9]

Politoloog Rein Toomla on Parempoolsete manifesti alusel jareldanud, et erakond peab suurimaks probleemiks riiklikke toetusi ning soovib, et inimestel oleks rohkem omavastutust, selle asemel, et riigile lootma jaada. Partei valijad voiksid seega olla inimesed, kes noustuvad, et riik toetab ja sekkub liiga palju. ^[10]

Politoloog Andres Reiljan , toetudes 2023. aasta Riigikogu valimiste eel Eesti Rahvusringhaalingu uudisteportaali ja Tartu Ulikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi koostoos valminud Valijakompassile, on hinnanud Parempoolsete ideoloogiat majanduskusimustes selgelt neoliberalistlikuks ja vaartuskusimustes pigem liberaalseks, ehkki hagusaks. ^[11]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

2020. aasta 23. juulil loid 111 Erakond Isamaa liiget parteisisese uhenduse Parempoolsed. Avaldatud manifestis teatati, et "liikmeuhenduse eesmark on seista laanelike vaartuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu aarmuslusele Eesti poliitikas". Parempoolsete eestvedaja Kaido Kukk utles, et nende soov on suunata erakonna poliitikat. Uhendusega liitusid teiste hulgas ka Riigikogu liikmed Siim Kiisler ja Mihhail Lotman , mitmed kohalike omavalitsuste juhid ning kunagine Res Publica eestvedaja Tonis Kons . ^{[12] [13] [14]} Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder utles, et tal on uhenduse sunni ule hea meel, kuid pidas kusimusi tekitavaks, et see loodi tema ja enamuse parteiliikmete teadmata. ^[15] Uhenduse esimeheks valiti Kristjan Vanaselja . ^[16]

Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus Juri Ratase valitsuse (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud rahvahaaletusega teemal, kas abielu peaks olema pohiseaduses maaratletud vaid mehe ja naise liiduna. Parempoolsed teatasid, et riik ei peaks isiklikku ellu sekkuma ja nad ei toeta pohiseaduse avamist paevapoliitilistel kaalutlustel ega seaduste kehtestamist rahvahaaletuse teel. ^{[17] [18] [19]} Kui referendumi korraldamise eelnou parlamenti joudis, valjendasid Parempoolsed toetust Isamaa riigikogulastele, kes referendumit ei pooldanud ^{[20] [21]} ning tegid enne otsustavat haaletust Isamaa ja Keskerakonna Riigikogu fraktsioonidele avalduse, kus kutsuti abielukusitluse eelnoud Riigikogu menetlusest tagasi votma. ^[22]

Politoloogide Tonis Saartsi ja Martin Molderi hinnangul esindasid Parempoolsed erakonna moodukamat ja liberaalsemat tiiba, kellel partei sees siiski vaga laia kandepinda polnud. Molder markis, et Parempoolsete seas andsid tooni endised Res Publica liikmed ja ka Saarts nagi erakonna sisepingete allikana isikutevaheliste vastuolude korval ka 2006. aastal toimunud konservatiivsema Isamaaliidu ja liberaalsema Res Publica uhinemist. ^{[23] [24] [25] [26]}

2021. aasta juunis toimunud Isamaa suurkogul kandideeris partei esimeheks senise juhi Helir-Valdor Seedri korval ka Parempoolsete esindaja Lavly Perling , ^[27] kes sai 367 haalt Seedri 784 vastu. ^[28]

2022. aasta martsis heitis Isamaa eestseisus erakonnast valja 4 juhtivat Parempoolsete liiget (Lavly Perling, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tonis Kons). Helir-Valdor Seeder utles, et need inimesed olid erakonna poliitikat jarjepidevalt avalikult runnates parteid kahjustanud. ^[29] Seejarel kokku kutsutud Parempoolsete uldkogu otsustas Isamaa koosseisus tegevuse lopetada, jatkata iseseisvalt ja votta plaani uue erakonna loomise. ^{[30] [31]} Valjaheidetud kritiseerisid ka Parvel Pruunsilla moju Isamaa erakonnale ja vaidetavat suunda vasakpopulismi ning avaldasid lootust, et oigussusteem hakkab selle erakonna suurrahastaja tegevusele tahelepanu poorama. ^[32]

Erakond Parempoolsed asutati 18. augustil 2022. Esimeheks valiti Lavly Perling, kes oli ka ainus kandidaat. ^{[1] [4]}

2023. aasta Riigikogu valimisteks seadsid Parempoolsed ules taisnimekirja ehk 125 kandidaati. ^{[33] [34]} Kampaaniat tehti loosungi "Moistuse haal" all ja pohisonumiks seati, et umberjagamise asemel tuleb keskenduda majanduskasvule. Eesmargiks seati 7 parlamendikoha saamine. ^[35] Valimistel said Parempoolsed 2,3% haaltest, millega jaadi alla valimiskunnise ja riigikogukohtadeta, kuid kvalifitseeruti riiklikule toetusele 30 000 eurot aastas. ^[36]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Erakonna Parempoolsed koduleht