Elmar Lohk ( 15. juuni 1901 Vladivostok ? 11. veebruar 1963 Goteborg ) oli eesti arhitekt .

Tema projekteeritud hoonetest on tuntumad Tallinnas EEKS-maja ja hotell Palace Vabaduse valjakul , Tonismae polikliinik, Kadrioru staadioni tribuun ning Tartus Kaitseliidu hoone . Tema loomingut iseloomustab erinevaid stiilielemente uhendav esinduslikkusetaotlus, kuid ka lahtumine kohast, ajast ja tellijast. Lohku voib nimetada kontekstuaalseks eklektikuks, kes tabas ullatavalt hasti koha omapara. ^[1]

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elmar Lohk sundis arsti ja hilisema diplomaadi Hans Lohu pojana Vladivostokis. Hariduse sai ta 1909?1918 Vladivostoki Kommertskoolis ning tootas seejarel eksport-importfirma ametnikuna ?anghais ^[1] (teise allika kohaselt kais Elmar Lohk koolis Shanghais, lopetas 1921 Tallinnas gumnaasiumi, seejarel oppis Darmstadti ulikoolis arhitektuuri ^[2] ). Lohk oppis arhitektiks Darmstadti Tehnikaulikoolis 1921?1925 ning alates 1928. aastast oli Tallinna linnaehituse arhitekt. ^[1]

Aastail 1938?1940 oli Elmar Lohk Insenerikoja arhitektuurikoja esimees ning tegev ka Eesti Arhitektide Uhingu juhatuses ^[3] .

1934. aastal asutas oma buroo. 1933. aastal abiellus Elmar Lohk Ilse Kopermanniga. Sundisid poeg Jaak ja tutar Epp-Marike. Rahulik elu katkes 1940. aasta suvesundmustega. Lohu abikaasa Ilse ja tema vanemad Hans ja Johanna kuuditati Siberisse.

Elmar Lohk siirdus 1943. aastal Soome, kus tootas monda aega Alvar Aalto buroos. 1944. aastal suundus Rootsi ja leidis tood Gustav Birch-Lindgreni buroos. 1945. aastal osales ta Goteborgi Sahlgrenska haigla arhitektuurikonkursis, mille ka voitis. 1959. aastal valminud haiglahoone projekteerimises osales ka Herbert Johanson . 1960. asutas Elmar Lohk koos Lars Ekedorffiga oma buroo Goteborgis. 1963. aastal Elmar Lohk suri. Elmar Lohu elutood jatkab Rootsis poeg Jaak Lohk .

Loominguline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Varasem looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elmar Lohk oli alates 1928. aastast Tallinna linnaehituse arhitekt. Olulisemaks projektiks voib sellel perioodil nimetada 1932. aastal valminud Tallinna linnaehituse plaani, millega lahendati detailselt (moodus 1: 2000) kogu linna tanavate ja valjakute reguleerimis- ja ehitusjooned ning suunati ka city valjaehitamist. Lohk koostas ka Tallinna administratiivpiirkonna ehitus- ja toostusrajoonide plaani ning uksikute rajoonide (Pelgulinna, Kopli, Kose Varsaallika, Narva ja Tartu mnt jm) Lohu projekti jargi ehitati 1930. aastal bensiinijaam Tatari tanava ja Vabaduse puiestee tennisevaljakutele. ^[1]

Elmar Lohk osales arhitektuurivoistlustel, algul koostoos vanemate kolleegidega. Edu saavutati 1928 Tallinna Vabaduse valjaku planeerimiskonkursil (2. koht koos E. J. Kuusiku ja F. de Vriesiga), Tartu Eesti Hupoteegipanga konkursil 1929 (1. koht koos E. J. Kuusikuga), Vabadussoja malestuspargi konkursil Tallinna Harjumaele 1931 (2. preemia koos E. J. Kuusikuga), Kaunase Ohvitseride Kasiino voistlusel 1931 (1. koht koos H. Johansoniga) jm. Loominguline kupsus on margatav 1930. aastate algusest, mis viiski oma buroo asutamiseni 1934. aastal. ^[1]

Funktsionalism ja esindustraditsionalism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elmar Lohu loomingus prevaleeris 1930. aastate I poolel moodukas funktsionalism, mis on labi poimunud traditsiooniliste votetega. Sellist lahenemist iseloomustab klaasist umararkli ja a?uurse torniga Puhavaimu koguduse kabel Rahumae kalmistul (1932) ja ridamaja Maasika 4/6 (1932). Uheks puhtamaks ja parimaks funktsionalismi naiteks on T. Ranki eramu Lahe 6 (1935) Tallinnas. Lohk projekteeris ka uurimajad Raua 12 (1938), Raua 14 (1936), Koidula 22 (1937), Kreutzwaldi 15 (1939) jt. Neid iseloomustavad tapse silmamooduga paika pandud meeldivad proportsioonid ja tundlikud detaililahendused. ^[1]

1936?1937 korraldatud uue raekoja konkursil saavutas Elmar Lohu ja A. Kuttneri too esimese koha. Konkursitoo lahtus ameerikalikust art deco 'st ja uritas tuua Tallinna panoraami Empire State Buildingu tornjat mahtu. Voidutoid nimetati "kastehitisteks" ^[4] , kavandatud hoone torn meenutas ka Peterburi admiraliteeti, milline assotsiatsioon Eestimaa raekoja hoone puhul oli ebasoovitav. ^[5]

1930. aastate keskpaiku hakati ajakirjanduses Eesti funktsionalistlikele ehitistele ette heitma vahest esinduslikkust ja impersonaalsust. ^[1] Propageeriti kohalike looduslike materjalide ? dolomiidi ja Vasalemma marmori ? kasutamist fassaadikattena, fassaadide kaunistamist ning peasissepaasu esiletostmist. Elmar Lohk leidis lahenduse nimetatud puuetele Vabaduse valjaku linnaehituslike dominantidena lahendatud esindushoonetes ^[6] EEKS-majas, Tallinna Majaomanike Pangas (valmis 1936) ning hotellis Palace valmis 1937) EEKS-maja juures lahtus Lohk tegelikult moodunud sajandi lopul Chicago koolkonna poolt valjatootatud pilvelohkuja-buroohoone tuubist ^[1] Hoone fassaadil kohtab otseseid votteid Soome 1920. aastate uusklassitsismist . ^[4] Esimeste korruste fassaad on kaunistatud tumeda poleeritud kiviga, teised korrused heleda dolomiidiga ning aknavahed geomeetrilise ornamendiga vaskplaatidega. ^[1] Hotell Palace'i kunstgraniitkrohviga kaetud fassaadis vihjavad rahvuslikkusetaotlusele lillornamentkapiteelidega pilastrid. ^[1] Esindustraditsionalismi esindavad Lohu loomingus ka Tallinna Haigekassa Tonismael (valmis 1939), mille sokliosa on tahutud paekivist, fassaad aga kaetud kunstgraniitkrohviga ja portaale kaunistavad skulptuurid, ning Kopli uus rahvamaja . Elmar Lohk sunteesis funktsionalismi esindustraditsionalismiga kasutades monumentaalplastikat ka Tallinna Raadiohoone projektis (projekt 1938) ning mitmes teostamata jaanud projektis. Kaunistamistaotlustes voiks paralleele tommata tolleaegse Eesti ja Itaalia fa?istliku arhitektuuriga, mis paistis silma erilise kunstilembesusega. ^[7] Uusklassitsismi esindab Elmar Lohu loomingus naiteks Tartu Kaitseliidu hoone (1938, koos Alar Kotliga ). ^[7]

Tuntud ehitisi Tallinnas [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Maasika tanava vaikeelamud (1932)
• Rahumae kalmistu Tallinna Puha Vaimu koguduse kabel (1932)
• Kadrioru staadioni arhitektuurne osa (1937, koos insener August Komendandiga )
• EEKS-maja Vabaduse valjak 10 (1936)
• Hotell Palace (1936)
• Kapten Tiidemanni villa (1938)
• Tonismae haigla polikliinik (1939)

Tennisisti ja sporditegelasena [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tennisetreeninguid alustas 1920. aastatel, aastatel 1923?1927 oli Kalevis tema treener Eduard Hiiop . Tuli 4 korda (1923, 1927, 1929, 1932) meespaarismangus ja 3 korda (1924, 1936, 1938) segapaarismangus Eesti meistriks.

Oli aastatel 1926?1930 Kalevi Lawn-Tenniseklubi juhatuse liige. Kaarli puiestee esimene tennisepaviljon oli ehitatud tema projekti jargi. Tenniseliidu soovitusel noustas ka teistes linnades tennisevaljakute ehitust.

Eesti funktsionalismi uks tahtteoseid on ka tema projekteeritud Kadrioru staadioni tribuun (1937, koos insener August Komendandiga ). Ta kais ise 1938. aastal tutvumas Euroopa uusimate spordirajatistega ning koostas Tallinna Kehakultuurihoone eelprojekti, mille alusel tootati valja ruumiprogramm nimetatud hoone konkursi korraldamiseks. ^[7]

Pildid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 
  EEKS-maja, arhitekt Elmar Lohk
• 
  Elamu Naituse 23, arhitekt Elmar Lohk
• 
  Hotell Palace, arhitekt Elmar Lohk
• 
  Puhavaimu koguduse kabel, arhitekt Elmar Lohk
• 
  Kadrioru staadion, arhitekt Elmar Lohk

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Julius Genss . Eesti kunsti materjale. 1. osa, 1. [kd], biograafilisi ja bibliograafilisi materjale : autorid, kunstnikud, arhitektid ja tarbekunstnikud : A - L. Tallinn 1947

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Biograafia ESBL -is

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Elmar Lohk