See artikkel raagib fuusika moistest; Houellebecqi romaani kohta vaata artiklit Elementaarosakesed (romaan)

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vahim osake , millel puudub meile teada olev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed leptonid (naiteks elektron ja neutriinod ), kvargid ja vaheosakesed (naiteks footon ). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed ( hadronid ), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on naiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron .

Aine elementaarosakesed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ainega seostatakse enamasti fermione . Fermionid alluvad Pauli keeluprintsiibile , mis valistab kahe eristamatu osakese asumise samas kvantolekus . Pauli keeluprintsiibita voiks maakera kokku vajuda uheks punktiks.

Fundamentaalsed fermionid jagunevad leptoniteks ja kvarkideks . Kvargid moodustavad liitosakesi hadroneid , millest ( prooton ja neutron ) omakorda moodustuvad aatomituumad . Aatomituum koos selle umber tiirlevate leptonitega ? elektronidega ? moodustab aatomi .

Leptonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Leptonid

Laenguga lepton / antiosake					Neutriino/antineutriino
Nimetus	Sumbol	Elektrilaeng ( e )	Seisumass ( MeV / c 2 )	L	Nimetus	Sumbol	Elektrilaeng ( e )	Seisumass ( MeV / c 2 )
elektron positron	${\displaystyle e^{-}\,/\,e^{+}}$	?1 / +1	0,511	L e	elektronneutriino antielektronneutriino	${\displaystyle \nu _{e}\,/\,{\overline {\nu }}_{e}}$	0	< 0,0000022
muuon antimuuon	${\displaystyle \mu ^{-}\,/\,\mu ^{+}}$	?1 / +1	105,7	L μ	muuneutriino muuantineutriino	${\displaystyle \nu _{\mu }\,/\,{\overline {\nu }}_{\mu }}$	0	< 0,17
taulepton antitaulepton	${\displaystyle \tau ^{-}\,/\,\tau ^{+}}$	?1 / +1	1777	L τ	tauneutriino tauantineutriino	${\displaystyle \nu _{\tau }\,/\,{\overline {\nu }}_{\tau }}$	0	< 15,5

Kvargid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kvargid

Polvkond	Nork isospinn	Lohn	Nimetus	Sumbol	Elektrilaeng ( e )	Seisumass ( MeV / c 2 )	Antiosake	Sumbol
1	+1/2	I z =+½	Up	u	+2/3	1,5?4,0	Antiup	${\displaystyle {\overline {u}}}$
1	?1/2	I z =?½	Down	d	?1/3	4?8	Antidown	${\displaystyle {\overline {d}}}$
2	?1/2	S=?1	Strange	s	?1/3	80?130	Antistrange	${\displaystyle {\overline {s}}}$
2	+1/2	C=1	Charm	c	+2/3	1150?1350	Anticharm	${\displaystyle {\overline {c}}}$
3	?1/2	B'=?1	Bottom	b	?1/3	4100?4400	Antibottom	${\displaystyle {\overline {b}}}$
3	+1/2	T=1	Top	t	+2/3	170900 ± 1800 [1]	Antitop	${\displaystyle {\overline {t}}}$

Vaheosakesed [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Vaheosake

Fundamentaalseid joude vahendavaid osakesi nimetatakse vaheosakesteks . Naiteks footon , mis vahendab elektromagnetilist vastastikmoju , on elementaarosake.

Vaheosakesed on bosonid , mistottu nimetatakse neid ka vahebosoniteks. Bosonid alluvad Bose-Einsteini statistikale , mistottu ei ole samas ruumipunktis olevate bosonite arv piiratud.

Standardmudeli kohaselt on vaheosakesed:

Nimetus	Sumbol	Elektrilaeng ( e )	Spinn	Seisumass ( GeV / c 2 )	Vahendatav joud
footon	γ	0	1	0	elektromagnetism
W-boson	W ±	±1	1	80,4	nork vastasmoju
Z-boson	Z 0	0	1	91,2	nork vastasmoju
gluuon	g	0	1	0	tugev vastasmoju

Elementaarosakese moiste areng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aegade jooksul on elementaarosakesteks peetud erinevaid objekte. Ajalooliselt on arvatud, et vaikseim osake on aatom (sona on parit kreekakeelsest sonast, mis tahendab 'jagamatu'). Hiljem avastati, et need koosnevad aatomituumadest ja elektronidest . Siis avastati aatomituuma alamstruktuur: prootonid ja neutronid , mida omakorda peeti kaua aega jagamatuteks. Nuud on teada, et ka prootonid ja neutronid ei ole jagamatud osakesed, vaid koosnevad kvarkidest . Moned autorid nimetavad elementaarosakesteks siiani subatomaarseid osakesi ja reserveerivad fundamentaalosakeste moiste teadaolevalt sisemise struktuurita osakeste jaoks.

Voimalik, et standardmudeli naol ei ole tegemist fundamentaalse lopliku fuusikateooriaga. Seega tuleb elementaarosakeste loetelu toenaoliselt tulevikus taiendada voi korrigeerida, kui tulevastes fuusikaeksperimentides leitakse seni tundmatuid elementaarosakesi voi tuvastatakse praegu elementaarosakesteks peetavate osakeste vaiksemamooduline alamstruktuur. Seega soltub elementaarosakese moiste sellest, kui vaikeseid struktuure parasjagu olemas olev tehnoloogia voimaldab uurida.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Osakestefuusika standardmudel

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Mis on elementaarosake? Jaak Lohmuse artikkel