Eksperimentaalne filosoofia
on
analuutilise filosoofia
raames tekkinud
filosoofiasuund
, millele on iseloomulik toetumine
empiirilistele
uuringutele, peamiselt tavainimeste
intuitsioonide
kohta. Sageli vastandab eksperimentaalne filosoofia end
tugitoolifilosoofiale
, mis arvestab ainult
filosoofide
intuitsioone.
Kuigi eksperimentaalfilosoofiline liikumine algas umbes 2000.aastal, oli empiiriliste meetodite kasutamine filosoofias olemas juba ammu enne seda. Praegused eksperimentaalfilosoofid vaidavad, et eksperimentaalne suund on tegelikult selle metodoloogia juurde tagasipoordumine, mida kasutasid juba paljud antiikaja filosoofid. Samas on tanapaeval filosoofe, kes leiavad, et eksperimentaalsed tood pole tegelikult midagi filosoofiasse panustanud, ning need on olulised vaid psuhholoogia, mitte filosoofia valdkonnad (Knobe 2007).
Eksperimentaalne filosoofia on valdkond, kus kasutatakse eksperimentaalpsuhholoogia meetodeid, et uurida inimeste motteviise filosoofilistes kusimustes ja seejarel tapsustada, kuidas saadud tulemused sobivad traditsioonilistesse filosoofilistesse aruteludesse. Viiakse labi kontrollitud ja sustemaatilisi eksperimente, et uurida inimeste intuitsioone ja nende kontseptuaalset kasutamist. Kogutakse ka andmeid selle kohta, kas moned intuitsioonid voivad olla liiga ebausaldusvaarsed toetamaks filosoofilisi teooriaid (Nadelhoffer, Nahmias 2007).
Eksperimentaalne filosoofia on analuutilise filosoofia raames tekkinud filosoofiasuund, millele on iseloomulik toetumine empiirilistele uuringutele, peamiselt tavainimeste intuitsioonide kohta. Sageli vastandab eksperimentaalne filosoofia end tugitoolifilosoofiale, mis arvestab ainult filosoofide intuitsioone (Tooming 2011).
Eksperimentaalpsuhholoogid ei ole ainult taaselustanud mitmeid olulisi arutelusid filosoofias, vaid on avanud ka uusi voimalusi interdistsiplinaarseteks uuringuteks ja dialoogideks. Antud on oluline ja kestev panus filosoofiasse, seades kahtluse alla moned varasemad metodoloogilised eeldused (Nadelhoffer, Nahmias 2007).
See lahenemisviis on avalikult kriitiline moisteanaluusi suhtes ning kogub oma andmeid empiiriliselt, sotsiaalteaduslikku metoodikat kasutades. Eksperimentaalset filosoofiat voib moista metodoloogilise murranguna senise aprioorse analuusi suhtes. Kui kusida, kust parinevad filosoofide hinnangud selle kohta, kas mingi moiste rakendub antud olukorrale voi mitte, siis uhe levinud vastuse jargi toetub filosoof oma intuitiivsele otsustusele. Eksperimentaalfilosoofid on aga kogunud hulgaliselt empiirilisi andmeid, mis naitavad, et inimeste intuitsioonid varieeruvad soltuvalt taiesti korvalistest asjaoludest. Sellest lahtuvalt on vaidlusaluseks kusimuseks, kas tuleks loobuda intuitsioonidest kui filosoofilisest toendusmaterjalist voi mitte (Molder 2011).
Keskseks eksperimentaalfilosoofiliseks meetodiks on filosoofias levinud ka motteliste eksperimentide kohandamine tavainimesele ning selle uurimine, kuidas tavainimene lahendab traditsioonilisi filosoofilisi dilemmasid. Motteliste eksperimentide kaigus manipuleeritakse eksperimendi stsenaariumi motteliselt, mitte tegelikkuses, ning mottelised eksperimendid leiavad kasutust mitte uksnes filosoofias, vaid ka erinevates teadusvaldkondades, naiteks fuusikas ja psuhholoogias. Uuritakse, kuidas mottelisi eksperimente sooritavad erineva uhiskondliku, kultuurilise, soolise ja vanuselise profiiliga indiviidid. Eksperimentide tulemusena saadud andmeid analuusitakse kvantitatiivsete voi kvalitatiivsete meetoditega. Eesmargiks on koguda andmeid ja teha jareldusi selle kohta, kuidas tavainimesed motlevad ja moisteid kasutavad (Bohl 2011)
- Bohl, V. (2011). Milleks on sotsiaalse tunnetuse uurimisvaldkonnas tarvis ?filosoofiat? Studia Philosophica Estonica (2011) 4.1, 20?51
- Knobe, J. (2007). Experimental Philosophy and Philosophical Significance. Philosophical Explorations, 10: 2
- Molder, B. (2011). Analuutiline filosoofia - mis ta on ja mis ta ei ole? Molder, B., Kangilaski, J. (toim). Filosoofia ja analuus: Analuutilise filosoofia seminar 20, Tartu: EYS Veljesto Kirjastus
- Nadelhoffer, T., Nahmias, E. (2007). The Past and Future of experimental philosophy. Philosophical Explorations, Vol. 10 Issue 2: 123-149
- Tooming, U. (2011). Intuitsioonidest eksperimentaalses filosoofias. Molder, B., Kangilaski, J. (toim). Filosoofia ja analuus: Analuutilise filosoofia seminar 20, Tartu: EYS Veljesto Kirjastus