Ekliptika
(< kreeka εκλειπτικη) on kujutletav
suurringjoon
taevasfaaril
, mida mooda
Paike
naivalt oma aastateekonnal kulgeb. Tegelikult on see Maa
orbiit
umber Paikese, mis pohjustab Paikese asukoha naivat muutumist. Ekliptika asub
taevaekvaatori
suhtes 23° 27' nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse
vordpaevsuspunktideks
ehk ekvinoktsiumi (< ladina aequinoctium) punktideks.
Ekliptika ja ekvaatori vahelise, umbes 23,5-kraadise, nurga tottu muutub aasta jooksul Paikese teekonna korgus taevaekvaatori suhtes, mis pohjustab aastaaegade vaheldumist Maa pohja- ja lounapoolkeral.
Kui ekliptika on taevaekvaatori kohal kaib paike korgelt ja vastaval poolkeral on suvi ning vastaspoolkeral talv. Kui ekliptika on taevaekvaatori all kaib paike madalalt (poolusel ei paista polaaroo jooksul uldse) ning vastaval poolkeral on talv ja vastaspoolkeral suvi (vastaspoolusel polaarpaev, mille jooksul paike ei looju paevade viisi).
Lisaks paevade erinevale pikkusele rohutab talve ja suve erinevust asjaolu, et paikesekiired langevad maale suvel jarsema nurga all, mistottu suvel saab maapind ajauhikus rohkem paikeseenergiat kui talvel, mil paikesekiired hajuvad langedes maapinnale libamisi. Erinevused paeva pikkuses ja paikeseenergia hulgas pohjustavad aastaajalisi temperatuurierinevusi, muutes suved talvedest soojemaks.
Kuna
Paikesesusteem
on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid usna lahedased ekliptikatasandile. Peale selle asuvad ekliptikal ka
sodiaagi
tahtkujud. See muudab ekliptika vaga mugavaks abivahendiks koigile, kes puuavad maarata planeetide voi sodiaagi tahtkujude asukohta, sest need sona otseses mottes "jargivad Paikest".
