Eesti soojuselektrijaam

Eesti soojuselektrijaam
Eesti soojuselektrijaam
	Eesti elektrijaam sugisel 2015
Riik	Eesti
Koordinaadid	59° 16′ 22″ N , 27° 53′ 9″ E
Staatus	aktiivne
Ehitus algas	1965
Omanik(ud)	Narva Elektrijaamad
Soojuselektrijaam
Pohikutus	polevkivi
Sekundaarne kutus	biokutus
Energia tootmine
Tookorras generaatoreid	8
Soojusenergia voimsus	84 MW
Nimivoimsus	1615 MW

Eesti soojuselektrijaam (luhendatult Eesti SEJ ; ametlik nimi Eesti Elektrijaam ) on 100-protsendiliselt ettevottele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa, soojuselektrijaam Narva lahedal Auvere kulas Mustajoel , mis tootab alates 1969 . aastast. Eesti SEJ pohi kutuseks on polevkivi , ent elektrijaama 2005. aastal valminud keevkihtplokis on voimalik asendada kuni 50% polevkivist biokutusega .

Eesti SEJ on Eesti suurim elektrijaam : selle elektriline voimsus on 1615 MW ja soojuslik voimsus 84 MW. Uhtlasi on tegu maailma suurima polevkivielektrijaamaga. Kokku tootab jaamas kaheksa energiaplokki, sealhulgas ka 2005. aastal rajatud keskkonnasobralikul keevkihttehnoloogial kaasaegne energiaplokk. Kokku katab elektrijaam ja selle tuhaarastussusteem 810 hektari suuruse maa-ala. ^[1]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1965. aastal algas elektrijaama vundamendi suvendi kaevamine. Algselt kandis elektrijaam Uus-Balti Elektrijaama (vene k. Ново-Прибалтийская ГРЭС ) nime, 1966. aastast nimetust NSV Liidu 50. aastapaeva nimeline Eesti Elektrijaam (vene k. Эстонская ГРЭС им. 50-летия СССР ).

Esimene energiaplokk kaivitati 30. juunil 1969. Projekteeritud voimsuse ? 1600 MW ? saavutas elektrijaam neli aastat hiljem. Kahe korstna korgus on 250 meetrit.

2014. aasta lopus tootas Eesti Energia Narva Elektrijaamades , kuhu lisaks Eesti soojuselektrijaamale kuulub ka Balti soojuselektrijaam , 693 tootajat.