Eesti Kultuurkapital
(luhend
KULKA
) on
avalik-oiguslik juriidiline isik
, mille tegevuse eesmark on kunstide,
rahvakultuuri
,
kehakultuuri
ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine.
[1]
Eesti Kultuurkapital jagab kultuuri- ja sporditoetusi
kirjanduse
,
naitekunsti
,
helikunsti
, audivisuaalse kunsti, kujutava ja rakenduskunsti,
arhitektuuri
, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitali,
[2]
maakondlike eksperdigruppide
[3]
ja programmide
[4]
kaudu.
Eesti Kultuurkapitali tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus,
[5]
mis voeti vastu 1. juunil 1994 ja joustus 1. juulil 1994.
[1]
14. novembrist
2016
kuni 10. detsembrini
2021
juhtis Eesti Kultuurkapitali
Kertu Saks
.
[6]
[7]
[8]
1. veebruarist 2022 on Eesti Kultuurkapitali juhataja
Margus Allikmaa
.
[9]
Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital valja aastapreemiaid. Need on
Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad
[10]
ja sihtkapitalide aastapreemiad.
[11]
Eesti Kultuurkapitali kujunemine ja tegevus enne Teist maailmasoda
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Eesti Kultuurkapitali seaduse kallal alustati tood 1920. aasta alguses. 1921. aastaks tootati haridusministeeriumis valja Eesti rahvusliku kultuurkapitali seaduse eelnou ja selle alusel kehtestas
ajutine valitsus
Kultuurkapitaali asutamise seaduse
, mis koosnes ainult viiest punktist ja oli vaga pealiskaudne.
Riigivanem
Konstantin Patsi
soovitusel jai eelnou kui liiga uldsonaline
I Riigikogus
kinnitamata. Haridusministeeriumile tehti ulesandeks tootada valja taielikum eelnou. Siiski joustus selle kinnitamata jaanud seaduse alusel 8. juulil 1921 rahaministri maarus "Isiklikuks tarvitamiseks muudava piirituse ja viina kohta”, mille alusel hakati alkoholi muugilubadelt korjama 2,5% kultuurkapitali heaks. Enne kui seadus lopuks vastu voeti, jouti selle alusel koguda koos protsentidega ligemale 600 000 krooni varandust. Varanduse valitsemine tehti ulesandeks ajutisele komiteele, mille koosseisu kuulusid riigivanem, haridus- ja rahaminister. 1922. aasta lopus oli ringluses veel kaks seaduseelnou: kirjanike, kunstnike ja teadlaste toetamise seaduse eelnou ning kultuurkapitali seaduse eelnou. 27. ja 28. novembril 1922 korraldas haridusministeerium Eesti rahvusliku kultuurkapitali seaduse eelnou arutelu ja kutsus sellest osa votma ka loojate esindajaid. Loojate esindajate markusi ignoreeriti ja kaks seaduseelnoud liideti.
Haridusministeerium joudis eelnou lopliku koostamiseni 1923. aasta sugisel ning 1924. aasta veebruaris esitati see valitsuse kaudu riigikogule. Riigikogule esitatud seaduseelnous oli esindatud viis sihtkapitali: kirjandus, muusika, kujutav kunst, naitekunst ja kehakultuur. Arutelude kaigus sooviti lisada karskustoo ja ajakirjanduse sihtkapital, millest viimane laks ka haaletusel labi. Eesti Kultuurkapitali seadus voeti riigikogus vastu 5. veebruaril 1925.
1927. aastal tootati
Pollutooministeeriumis
valja seaduseelnou, mille kohaselt oleks lisaks senistele sihtkapitalidele asutatud
pollumajanduse
sihtkapital.
[12]
Ettepanek jai rahuldamata, kuid monda aega kuulus kultuurkapitali noukogusse ka pollumajandusminister. 1. novembril 1927 voeti vastu uus Eesti Kultuurkapitali seadus, mille kohaselt laks 50% jaotatavatest rahast valitsuse kasutusse. Noukogus moodustati kaks alalist komisjoni: kultuuripoliitiline komisjon ja eelarvekomisjon. 1930. aastate keskpaigas haabus kultuurikomisjoni tegevus joulise riikliku kultuuripoliitika tulemusel.
11. jaanuaril 1935 nimetas Vabariigi Valitsus Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali valitsuste esimeesteks kolmeks aastaks (RTL 1935, 6):
22. martsil 1938 toimunud koosolekul, millest votsid osa
Opetajate Koja
noukogu valitud kuus esindajat ja Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud uks esindaja, valiti
I Riiginoukogu
hariduse ja kultuuri alalt valitavaks liikmeks Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees
Voldemar Pats
.
1939. aastal laks valitsuse kasutuses olev 50% toetusfond presidendi otsustuspadevusse.
Eesti Kultuurkapital likvideeriti ametlikult
Rahvakomissaride Noukogu
maarusega 24. aprillil 1941.
- Ellen Plotnik
, "Kultuurkapitali osast kodanluse kultuuripoliitikas ja eesti rahvusliku kultuuri arengus a. 1920?1940" ? raamatus "Eesti NSV ajaloo kusimusi" I,
Tartu
1960
, lk 169?223
- Aleksander Sibul
, "
Tammsaare
suhtumine Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalisse" ?
Keel ja Kirjandus
1972
, nr 4, lk 235?236
- Oskar Kruus
, "Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi" ? Keel ja Kirjandus
1991
, nr 5, lk 293?297
- Marin Laak
, "Kultuurkapitali lugu: 1920. aastate kirjanduskriitika moistmiseks" ? raamatus "Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Paar sammukest" XIII, Tartu
1996
, lk 35?57
- Juri Uljas
,
"KULKA ja kirjandus" (PDF)
?
Tuna
2000
, nr 4, lk 56?64
- Katrin Raid
, "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922?1940",
Eesti Kirjanike Liit
,
Tallinn
2002
;
ISBN 9985787129
; peatukk "Kultuurkapital" lk 117?132
- Juri Uljas, "Eesti Kultuurkapital 1921?1941", Eesti Kultuurkapital, Tallinn
2005
, 124 lk;
ISBN 9949109256