Eesti Kultuurkapital

Allikas: Vikipeedia

Eesti Kultuurkapital (luhend KULKA ) on avalik-oiguslik juriidiline isik , mille tegevuse eesmark on kunstide, rahvakultuuri , kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. [1]

Eesti Kultuurkapital jagab kultuuri- ja sporditoetusi kirjanduse , naitekunsti , helikunsti , audivisuaalse kunsti, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri , kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitali, [2] maakondlike eksperdigruppide [3] ja programmide [4] kaudu.

Eesti Kultuurkapitali tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus, [5] mis voeti vastu 1. juunil 1994 ja joustus 1. juulil 1994. [1]

14. novembrist 2016 kuni 10. detsembrini 2021 juhtis Eesti Kultuurkapitali Kertu Saks . [6] [7] [8] 1. veebruarist 2022 on Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa . [9]

Sihtkapitalid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastapreemiad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital valja aastapreemiaid. Need on Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad [10] ja sihtkapitalide aastapreemiad. [11]

Eesti Kultuurkapitali kujunemine ja tegevus enne Teist maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Kultuurkapitali seaduse kallal alustati tood 1920. aasta alguses. 1921. aastaks tootati haridusministeeriumis valja Eesti rahvusliku kultuurkapitali seaduse eelnou ja selle alusel kehtestas ajutine valitsus Kultuurkapitaali asutamise seaduse , mis koosnes ainult viiest punktist ja oli vaga pealiskaudne. Riigivanem Konstantin Patsi soovitusel jai eelnou kui liiga uldsonaline I Riigikogus kinnitamata. Haridusministeeriumile tehti ulesandeks tootada valja taielikum eelnou. Siiski joustus selle kinnitamata jaanud seaduse alusel 8. juulil 1921 rahaministri maarus "Isiklikuks tarvitamiseks muudava piirituse ja viina kohta”, mille alusel hakati alkoholi muugilubadelt korjama 2,5% kultuurkapitali heaks. Enne kui seadus lopuks vastu voeti, jouti selle alusel koguda koos protsentidega ligemale 600 000 krooni varandust. Varanduse valitsemine tehti ulesandeks ajutisele komiteele, mille koosseisu kuulusid riigivanem, haridus- ja rahaminister. 1922. aasta lopus oli ringluses veel kaks seaduseelnou: kirjanike, kunstnike ja teadlaste toetamise seaduse eelnou ning kultuurkapitali seaduse eelnou. 27. ja 28. novembril 1922 korraldas haridusministeerium Eesti rahvusliku kultuurkapitali seaduse eelnou arutelu ja kutsus sellest osa votma ka loojate esindajaid. Loojate esindajate markusi ignoreeriti ja kaks seaduseelnoud liideti.

Haridusministeerium joudis eelnou lopliku koostamiseni 1923. aasta sugisel ning 1924. aasta veebruaris esitati see valitsuse kaudu riigikogule. Riigikogule esitatud seaduseelnous oli esindatud viis sihtkapitali: kirjandus, muusika, kujutav kunst, naitekunst ja kehakultuur. Arutelude kaigus sooviti lisada karskustoo ja ajakirjanduse sihtkapital, millest viimane laks ka haaletusel labi. Eesti Kultuurkapitali seadus voeti riigikogus vastu 5. veebruaril 1925.

1927. aastal tootati Pollutooministeeriumis valja seaduseelnou, mille kohaselt oleks lisaks senistele sihtkapitalidele asutatud pollumajanduse sihtkapital. [12] Ettepanek jai rahuldamata, kuid monda aega kuulus kultuurkapitali noukogusse ka pollumajandusminister. 1. novembril 1927 voeti vastu uus Eesti Kultuurkapitali seadus, mille kohaselt laks 50% jaotatavatest rahast valitsuse kasutusse. Noukogus moodustati kaks alalist komisjoni: kultuuripoliitiline komisjon ja eelarvekomisjon. 1930. aastate keskpaigas haabus kultuurikomisjoni tegevus joulise riikliku kultuuripoliitika tulemusel.

11. jaanuaril 1935 nimetas Vabariigi Valitsus Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali valitsuste esimeesteks kolmeks aastaks (RTL 1935, 6):

22. martsil 1938 toimunud koosolekul, millest votsid osa Opetajate Koja noukogu valitud kuus esindajat ja Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud uks esindaja, valiti I Riiginoukogu hariduse ja kultuuri alalt valitavaks liikmeks Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees Voldemar Pats .

1939. aastal laks valitsuse kasutuses olev 50% toetusfond presidendi otsustuspadevusse.

Eesti Kultuurkapital likvideeriti ametlikult Rahvakomissaride Noukogu maarusega 24. aprillil 1941.

Sihtkapitalid enne Teist maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,0 1,1 Kultuurkapitalist. Eesti Kultuurkapitali koduleht.
  2. ↑ Sihtkapitalid. Eesti Kultuurkapitali koduleht.
  3. ↑ Maakondlikud ekspertgrupid Eesti Kultuurkapitali koduleht.
  4. ↑ Programmid. Eesti Kultuurkapitali koduleht.
  5. ↑ Eesti Kultuurkapitali seadus. Riigi Teataja.
  6. ↑ Kultuurkapitali juhatajaks valiti Kertu Saks. Eesti Kultuurkapitali koduleht, 13. oktoober 2016.
  7. ↑ Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Kertu Saks. Eesti Kultuurkapitali koduleht, 13. oktoober 2021.
  8. ↑ "ERM-i direktoriks saab Kertu Saks" ERR, 13. oktoober 2021
  9. ↑ "Kultuurkapitali uus juht on Margus Allikmaa" ERR kultuur, 26. november 2021.
  10. ↑ Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad Eesti Kultuurkapital
  11. ↑ Sihtkapitalide aastapreemiad Eesti Kultuurkapital
  12. ↑ Kultuur-kapital pollumajanduse teenistusse. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kultuurkapital&oldid=6624680 "