Eesti Ametiuhingute Keskliit

Allikas: Vikipeedia
Eesti Ametiuhingute Keskliit
Luhend EAKL
Asutatud 1990
Eesmark toovotjate oiguste kaitse
Peakorter Laulupeo 24, Tallinn
Esimees Kaia Vask

Eesti Ametiuhingute Keskliit ( luhend EAKL ) on Eesti ametiuhingute keskne organisatsioon.

EAKL on Rahvusvahelise Ametiuhingute Konfoderatsiooni (ITUC) ja Euroopa Ametiuhingute Konfoderatsiooni (ETUC) liige.

Eesti Ametiuhingute Keskliitu kuulub 17 haruametiuhingut, mis uhendavad riigi- ja omavalitsusasutuste tootajaid, haritlasi, tervishoiutootajaid, transporditootajaid (sh maantee-, raudtee-, mere- ja ohutransport), toostustootajaid (energeetika, kerge- ja toiduainetoostus, puidutootlemine, metallitoostus) ning teenindussektoris hoivatuid (posti-, side-, kaubandus-, teenindus-, hotelli- ja puhastussektori tootajaid jt).

Alates 3. augustist 2022 on Eesti Ametiuhingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel . [1]

EAKL-i esimehed [ muuda | muuda lahteteksti ]

EAKL-i liikmesorganisatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestimaa ametiuhinguliikumine sai alguse juba enne 1905. aasta revolutsioonisundmusi Eestis , kui asutasid esimesed ametiuhingud Eesti alal ratsepad ja trukitoolised (trukitoolised koondusid Balti Trukitooliste Uhingu piirkondlikesse osakondadesse).

Seadusliku aluse ametiuhingute asutamiseks andis Venemaa keiser Nikolai II 1905. aasta 17. oktoobri manifest , millega lubati peale sudametunnistuse, sona- ja koosolekuvabaduse ka uhinguvabadust. Parast manifesti avaldamist asutati Tartu Ratsepatooliste Ametiuhing . 1905. aastal asutati Eestis 7 ametiuhinguorganisatsiooni Tallinnas ja 4 Tartus, millest tugevamaks ja suurearvulisemaks kujunes Tallinna Metallitooliste Ametiuhing , kuhu 1906 . aastal kuulus 1245 liiget. Ilmusid ametiuhingute haalekandja " Ametiuhingute Teataja " ning ajakiri " Too ". 1905. aasta rahutustega seoses aasta lopus kehtestatud sojaseisukord katkestas ametiuhingulise organiseerumise ligemale pooleks aastaks.

1906. aasta 4. martsil anti valja ajutine seadus seltside ja uhingute kohta, millega legaliseeriti kutseuhingute asutamine ning mille alusel lubati asutada ainult toostus- ja kaubandusettevotete tooliste ning teenistujate uhinguid, aga mitte maatooliste, raudtee ega sidetootajate uhinguid. Keelatud oli ka kutseliite ja nende liitude keskorganeid moodustada. Ajutise seaduse alusel registreeriti Tallinna Mees- ja Naisratsepate Ametiuhing ning Tallinna Metallitooliste Ametiuhing . Ametiuhingute juurde loodi oma tooburoo, kes tegeles aktiivselt toootsimisega tootuile ametiuhinguliikmeile, samuti toetasid ametiuhingud tootuid liikmeid ka vaikese abirahaga.

1907. aastal aga andis Venemaa keisririigi siseminister valja ringkirja, kus juhiti tahelepanu paljude uhingute sattumisele sotsiaaldemokraatide moju alla ja lubati neid registreerida ainult siis, kui loodaval uhingul puuduvad sidemed sotsiaaldemokraatliku parteiga. Noudest korvale kalduvad organisatsioonid suleti: 1910 . aasta martsis suleti Venemaa keisririigi poolt Tallinna 10-st ametiuhingust 8, 1913. aastal viimasena ka Tallinna Ariteenijate Ametiuhingu .

Esimese maailmasoja ajal alustas Tallinnas uuesti tegevus A. Urbi eestvedamisel Tallinna Metallitooliste Ametiuhing, mille tegevus aga keelati juba 1917. aasta 11. veebruaril.

Ametiuhingud revolutsiooniajajargul [ muuda | muuda lahteteksti ]

1917 . aastal parast veebruarirevolutsiooni , moodustati Tallinnas (29. aprillil vkj)/ 13. mail Ametiuhingute Keskburoo, mis aga suure toostustooliste osakaalu tottu ning raskete olmetingimuste tottu langes VSDT(b)P moju alla. 1917. aasta sugisel reorganiseeriti AKB ? Eestimaa Ametiuhingute Kesknoukoguks .

Samal ajal toovotjate organiseerumisega, organiseerusid ka tooandjad, 1917. aastal moodustati suurtooandjate kutseliit Tallinnas Eestimaa Vabrikantide Uhisus ja Tartus Tartu Eesti Kasitoo Meistrite ja Ettevotjate Keskkomitee (hilisem Tartu Toosturite Keskuhing ).

Ametiuhingute arengu katkestas 1918. aasta veebruaris alanud Saksa okupatsioon . 1918. aasta novembris kuulutati Eesti Vabariigis taaskehtivaks ka Vene Ajutise Valitsus 1. augustil 1917 maaruse tooborside asutamise kohta. Maarus nagi ette tooborside avamise keskvalitsuse (tooministeeriumi) kontrolli all ja finantseerimisel koigi omavalitsuste juures, mille territooriumil elas vahemalt 50 000 inimest. Tooborsi ulesanne oli registreerida nii toootsijaid kui ka vabu tookohti, pidada arvestust toojou ning tookohtade liikumise ule ja koguda infot tooturu seisukorra kohta. Registreerumine tooborsil oli vabatahtlik ja tasuta. Ametiuhingute liikumine taastus uuesti parast 1919. aastal Eesti Ajutise Valitsuse poolt 21. martsil 1919 "Seltside, uhisuste ja nende liitude registreerimise korra" vastuvotmist. 1918. aasta detsembris avati Too- ja Hoolekandeministeeriumi juhtimise ja jarelevalve all omavalitsuste juures tooborse avama. Esimesena alustas tegevust 19. detsembril 1918 Tallinna linnavalitsuse toobors , Tartu toobors alustas tegevust 1919. aasta veebruaris, Kuressaare toobors aprillis. Aasta lopuks vahendasid tood ka Narva, Valga ja Pamu linnavalitsuse toobors.

Ametiuhingud Eesti Vabadussoja ajastul [ muuda | muuda lahteteksti ]

1918. aastal alanud Eesti Vabadussoja lopus sojaseisukorra tingimustes 1919. aasta sugisel toimunud Eestimaa ametiuhingute I kongressi saal oli ehitud punaste lippude ja plakatitega ja nendel pealkirjad: "Elagu uleilmne sotsiaalne revolutsioon", "Koigi maade toolised uhinege" jne. Peamiselt votsid osa enamlaste esindajad, kongressi juhatajaks oli Asutava Kogu liige Erich Joonas . Kongressil kritiseeriti sotsiaaldemokraatide, kodanlaste ja valitsuse tegevust.

Kongressi juhatus aktsepteeris kongressil ainult bol?evikke toetavate ametiuhinguseltside saadikuid, Eesti sotsiaaldemokraate toetavate ametiuhingute ja riigiametnike ametiuhingute saadikuid juhatus ei aktsepteerinud kvoorumis .

Kongress vottis vastu otsuse, millega liituti III Kommunistliku Internatsionaali platvormiga ja nouti Noukogude Venemaa vastase interventsioonisoja viivitamatut lopetamist ja rahu solmimist Noukogude Venemaaga .

Teisel kongressi paeval, 31. augustil keelati riigi iseseisvuse vastaste avaldustega esinenud kongressi labiviimine valitsuse poolt. Parast Eestimaa ametiuhingute I kongressi laialiajamist 31. augustil 1919 toimetati 102 arreteeritut (74 kongressi delegaati ja 28 toolisaktivisti) Tallinnast Pihkva rindele, kus nendest 76 saadeti ule rindejoone ja nad joudsid Peterburi , [2] Irboskasse jaetud 26 arreteeritut lasti maha .

Ametiuhingud Eesti Vabariigis [ muuda | muuda lahteteksti ]

1922. aastal toimus II ulemaaline ametiuhingute kongress , kus valiti Eesti Toolisuhingute Uldliidu Kesknoukogu.

Kuni 1924. aastani olid paljud ametiuhingud kommunistliku liikumise moju all ja tegutsesid illegaalse kommunistliku partei variorganisatsioonina. 1924. aasta martsis peatati Eesti Vabariigi siseministri maarusega kommunistliku " Toorahva uhise vaerindega " uhinenud ametiuhinguorganisatsioonide tegevus ja parast 1924. aasta 1. detsembri riigipoordekatset paljud ametiuhingud suleti.

17.?18. aprillil 1927 toimus Tallinnas Eestimaa Toolisuhingute Keskliidu asutamiskonverents ning taasloodi ametiuhingute keskorgan nime all Eestimaa Toolisuhingute Keskliit ja 1928. aasta jaanuaris toimus Eestimaa Toolisuhingute Keskliidu I kongress, kus otsustati uhineda Rahvusvahelise Ametiuhingute Liiduga (18. jaanuaril voeti Berliinis ETK RALi liikmeks).

1927. aasta oktoobris asutasid kommunistliku suunitlusega vasakpoolsed ametiuhingud Tallinna Ametiuhisuste Kesknoukogu, mis reorganiseeriti 1929. aastal Ametiuhingute Kesknoukoguks, kuid mis 26. aprillil 1930 suleti ning mille asemel 22. juulil 1931 registreeriti uus vasakpoolsete ametiuhingukeskus ? Tallinna ja Harjumaa Ametiuhingute Kesknoukogu.

1936 . aastal tokestas aga valitsus ametiuhinguliikumise arengu Eestis ning loodi valitsusesobralik Eesti Rahvuslik Tooliit. 19. aprillil 1938 kehtestati "Toovotjate ja nende liitude seadus", mille alusel ametiuhingu asemel hakati koigi vabriku- ja kodutoolisi ning kaubandus- ja toitlusettevotete tootajaid uhendatavate organisatsioonide kohta kasutama terminit " kutseuhing ". Kutseuhinguteks ei loetud uhinguid, mille liikmed olid ainult riigi- voi omavalitsusasutuste ametnikud voi teenistujad. Seadus lubas uhel kutsealal moodustada ainult uhe kohaliku voi uleriigilise uhingu, paralleelorganisatsioonid ei olnud lubatud . Keelati poliitilisi eesmarke taotlev, riigi kaitsevoimet ja valispoliitilisi suhteid halvav tegevus.

Ametiuhingud Eesti NSV-s [ muuda | muuda lahteteksti ]

1940. aasta 22. juunil moodustati Eestimaa Toolisuhingute Keskliidu ajutine juhatus, Ametiuhingute Kesknoukogu esimeheks maarati Aleksander Aben . 28. juunil 1940. aastal vottis Eestimaa Toolisuhingute Keskliit vastu otsuse organiseerida ametiuhingud tootmisprintsiibi alusel ja 1940. aasta 13. detsembrist nimetati ENSV Ametiuhingute Keskliit umber ENSV Ametiuhingute Kesknoukoguks , luhendatult EAUKN.

Aastatel 1941 ? 1944 ametiuhingutegevus Eestis peatus. NSVL-i okupatsiooni ajal allutati kohalikud ametiuhingud Uleliidulisele Ametiuhingute Noukogule. Eesti NSV Ametiuhingute Kesknoukogu Presiidiumi esimehena tegutses Voldemar Sassi , aseesimehena Arnold Jaanus ja Vabariikliku komitee esimehena Teja Tiitus . Komiteede (16) esimeestena Karl Tuisk , Erik Paulson , Herbert Tamm , Jaan Ruttas , Harri Titma .

Evakuatsiooniperioodil NSV Liidus taitis AK Presiidiumi esimehe kohustusi too rahvakomissar Paul Vihalem koos presiidiumi liikme Bernhard Tinnuriga . B. Tinnuri oli ka alates 1. jaanuarist 1944 Eesti NSV AK esimehe kohustes. 21. novembril 1944.a. vottis UAUKNi (Uleliiduline Ametiuhingute Kesknoukogu) sekretariaat vastu otsuse ametiuhinguorganisatsioonide taastamisest Leedu, Lati ja Eesti NSVs. Selle otsuse pohjal vottis ENSV Ametiuhingute Kesknoukogu presiidium vastu otsuse 7. detsembrist 1944.a., kus muu hulgas oli mainitud, et Eesti NSV haruametiuhingute Keskkomiteed nimetada Vabariiklikeks komiteedeks. Tallinnas oli 1944. aasta lopul moodustatud 16 riigiasutuste ametiuhinguorganisatsiooni: Eesti NSV Riiklikus Plaanikomisjonis , Eesti NSV Too Rahvakomissariaadis , Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaadis , Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaadis , Eesti NSV Ulemkohtus ja Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaadis , Eesti NSV Prokuratuuris , Eesti NSV Riigi Keskarhiivis , Eesti NSV Toostuspangas , Eesti NSV Pollumajanduspangas , Eesti NSV Kommunaalpangas , Eesti NSV Riiklik Too-Hoiukassade Valitsuses ja Riikliku Krediidi Valitsuses, Eesti NSV Toonduslike Kooperatiivide Peavalitsuses, Tallinna Postkontoris , Kesktelegraafis ja Kaugejaamas, Tallinna Telefonivorgus , Sidevalitsuse Ajalehtede-Ajakirjade Ekspeditsioonis [3]

1948 . aasta oktoobris Eesti NSV Ametiuhingute Kesknoukogu reorganiseeriti UAUKNi XIX pleenumi otsuse alusel Uleliidulisele Ametiuhingute Kesknoukogule alluvaks Eesti NSV Ametiuhingute Noukoguks . Ametiuhinguorganisatsioonide vabariiklikud komiteed hakkasid alluma otse vastavatele uleliidulistele keskkomiteedele ning ENSV Ametiuhingute Noukogu jai tegutsema ametiuhingutevahelisi uritusi organiseeriva ja koordineeriva organina, kuid 1957. aasta 20. septembri UAUKNi Presiidiumi otsuse alusel muutus ENSV Ametiuhingute Noukogu uuesti vabariigi ametiuhinguorganisatsioonide juhtivaks organiks.

1945. aasta Eesti NSV Ametiuhingute VIII kongressil valiti 51-liikmeline, Eesti NSV Ametiuhingute Kesknoukogu: Sergei Sazonov ( EK(b)P KK ), Leonhard Illisson (BNSV AUKN), Juliana Telman (ENSV AUKN), Adele Testova (EK(b)P Narva Linnakomitee), Ferdinand Eisen (ENSV AUKN), Voldemar Luksepp (ENSV AUKN), Paul Vihalem (ENSV Too RK), Vladimir Derjagin (ENSV Metallitooliste Ametiuhing), Kaarel Maimre (ENSV Raudteelaste Ametiuhing), Valter Korb (ENSV Tekstiiltooliste Ametiuhing), Oskar Verro (ENSV Kaubandustooliste Ametiuhing), Leili Takk (ENSV Haridus- ja Kunstitooliste Ametiuhing). Maret Matsaru (ENSV Tervishoiutoollste Ametiuhing), Arnold Veervald (ENSV AUKN), Evald Kubar (ENSV AUKN), Olga Lauristin (ENSV Sotsiaalkindlustuse RK), Rudolf Stockberg , (ENSV Kohaliku Toostuse RK), Georg Abels (ENSV Pollutoo RK), Elmar Sikk (ENSV Transporttoolistⓒ Ametiuhing), Augustin Hansen (ENSV Kaubanduse RK), Boris Tolbast ( ELKNU KK ), Ants Lauter (?Estonia"). Jakob Kochberg ( Tallinna Elektrijaam ), Alma Karu ( Kreenholm ), Pavel Timofejev (Eesti Raudteede Valitsus), Robert Kibe (Jalanoudetoostus "Aktiiv"), Johannes Jaama (Nahatooliste Ametiuhing), August Krundel ( EK(b)P KK ), Eduard Lints (ENSV Too RK), Natalie Ivanova (ENSV Raudteede Valitsus), Aleksander Sommer (ENSV AUKN), Oskar Kukk (ENSV Maatooliste Ametiuhing), Oskar Parling (ENSV Trukitooliste Ametiuhing), Vally Haldre ( Tartu linna TK ), Hilda Ennemuist (Tallinna 21. Kool), Karl Orviku ( Tartu Riiklik Ulikool ), Ardo Arula (ENSV Keemia- ja Kaevandustooliste Ametiuhing), Rudolf Valba (Autoremonttookoda "Sirp ja Vasar"), Julius Kahi ( Tsemenditehas "Punane Kunda" ), Vassili Metsaalt ( PBL Meretehas ), Voldemar Harma (Tallinna Kalatrust), Meeta Hurt, (ENSV Kaubandustooliste Ametiuhing), Mihkel Ligi (ENSV AUKN), Augustin Karber (Eesti Fosforilt), Linda Tonisson ( V. Kingissepa nim. Teraviljakombinaat ), Arkadi Rande ( ETKVL Kopli Masinaehitustehas ), Leili Koemets (Tartu Raudteedepoo), August Puhm ( Tallinna Vineeri- ja Mooblivabrik ), Johannes Tonisson (Sidevalitsus), Richard Toomre (Pollutoo RK), Harri Rehemaa (Vaguni-Veduri Remonttehas) [4]

24. oktoobril 1969. aastal vottis UAUKN presiidium vastu otsuse moodustada linnade ja rajoonide ametiuhingute noukogud, kes teostaksid antud linnas voi rajoonis tegutsevate ametiuhinguorganisatsioonide juhtimist.

UAUKNi XI pleenumil 19. mail 1971. aastal moodustati ENSV Ametiuhingute Noukogu juurde alalised komisjonid:

  1. tootmistoo- ja okonoomikakomisjon,
  2. sotsiaalkindlustuse komisjon,
  3. kultuuri- ja kehakultuuritoo komisjon,
  4. noorsookomisjon,
  5. elamu-heaolukomisjon.

1977. aastal otsustati moodustada ENSV Ametiuhingu Noukogu liikmetest ja liikmekandidaatidest jargmised alalised komisjonid:

  1. tootmistoo- ja okonoomika,
  2. sotsiaalkindlustuse,
  3. noorsookomisjon,
  4. kultuuritoo,
  5. elamu-heaolukomisjon,
  6. viisaastaku tahtsamate objektide ehitamise kaigu kontrolli komisjon,
  7. eelarvekomisjon,
  8. kehakultuuri- ja spordikomisjon.

18. mai 1978 moodustati ENSV Ametiuhingute Noukogu presiidiumi otsusega rahvatarbekaupade komisjon. [5]

1976. aastaks ehitati Tallinnas, Lenini puiestee 4 ametiuhingute maja . Hoone arhitektid Vivian Lukk ja Henno Sepmann . [6] Tanaseks on hoone lammutatud. [7]

Eesti NSV Ametiuhingute Noukogu esimehed

Ametiuhingute taasloomine Eesti Vabariigis [ muuda | muuda lahteteksti ]

1989 . aastal toimunud Eesti NSV Ametiuhingute Noukogu laiendatud pleenumil otsustati eralduda Uleliidulisest Ametiuhingute Kesknoukogust ja korraldada iseseisva organisatsiooni rajamiseks kongress. 20.12.1989 Eestimaa ametiuhingute kongressi otsustati, et ENSV ametiuhingud on iseseisvad ja soltumatud omaalgatuslikud uhiskondlikud organisatsioonid, kes juhinduvad ENSV ametiuhingute seadusest, oma pohikirjadest ja programmidest. Asutati ajaleht Rahvaleht. 1989 . aasta detsembris aset leidnud Eesti NSV Ametiuhingute Noukogu XX kongressil voeti vastu tegevuskava, kuulutati end vabaks soltumatuks ametiuhinguorganisatsiooniks. 1990 . aasta aprillis moodustasid iseseisvad ametiuhinguorganisatsioonid ja liidud kongressil Eesti Ametiuhingute Keskliidu ja votsid vastu keskliidu pohikirja. Esimeseks Ametiuhingute Keskliidu esimeheks nimetati Siim Kallas .

Ametiuhingute Keskliidule kuulus Tallinnas hulgaliselt kinnisvara, millest tuntumad on Park Hotelli hoone ning Kalevi spordiseltsiga kahasse Kaarli puiestee 2a tenniseplatside maa, Kalevi keskstaadion , 1982. aastal valminud ametiuhingute maja Ravala puiestee 4 // Ants Laikmaa 15, [8] buroohooned Laulupeo tanavas ja Parnu maantee 41a, endine Kalevi Auto-Motoklubi hoone Kloostrimetsa tee 56a, [9] Laulasmaa ja Puhajarve puhkekodu ja Viljandis tegutsev hotell, Seedri hotell Parnus, Mandjala kamping Saaremaal, Vanalinna hotell Narvas ning Kauksi kampingud Peipsi jarve aares. [10]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Ametiuhingute keskliidu uueks juhiks valiti Jaan-Hendrik Toomel Postimees, 3. august 2022.
  2. ↑ Tallinna Teataja , 6. september 1919
  3. ↑ RIIGI ? JA OMAVALITSUSASUTUSTE TOOTAJATE AMETIUHINGUTE LIIT. Luhike ajalooline ulevaade 1919 ? 1940 ja 1944 - 2019 , www.rotal.ee (vaadatud 18.09.2021)
  4. ↑ Eesti NSV ametiuhingute kongress lopetas too , Postimees (1886-1944), nr. 98, 28 aprill 1945
  5. ↑ Eesti Ametiuhingute Kesknoukogu , The National Archives of Estonia
  6. ↑ Lahkunud on arhitekt Vivian Lukk , www.arhliit.ee, 16.02.2018
  7. ↑ Urmas Seaver, Ametiuhingute maja laheb lammutamisele , www.postimees.ee, 23. september 2002
  8. ↑ Ametiuhingute maja laheb lammutamisele , www.postimees.ee, 23. september 2002
  9. ↑ Robert Nerman , Kloostrimetsa teel tegutses ligi pool sajandit Kalevi Auto-Motoklubi , www.postimees.ee, 13. juuli 2007
  10. ↑ Peeter Raidla , Eesti ametiuhing ajab tulusat kinnisvaraari , www.ohtuleht.ee, 2. marts 2001

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Ametiuhingute_Keskliit&oldid=6621218 "