Eenok Kornel

Allikas: Vikipeedia

Eenok Kornel ( 12. jaanuar 1940 ? 28. aprill 2008 ) oli Eesti jurist ja riigiametnik.

Eenok Kornel lopetas 1964 . aastal Tartu Riikliku Ulikooli ( oigusteaduskonnas ) ning asus toole Tallinna abi prokurorina . 1966. aastast oli ta ELKNU KK kooliosakonna juhataja asetaitja, kust ta 1967. aastal vallandati avaliku katse eest kaotada korgkoolides komsomoli juhtiv osa.

1967. aastast Eesti Raamatu kirjastuses toimetuse juhataja. Aastatel 1974?1982 tootas ta Eesti Televisiooni kommentaatorina ja kuulus 1979. aastast ka Eesti NSV Ajakirjanike Liitu . 1979. aastast oli Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi esimehe abi. 1983. aastal sai temast juriidilise osakonna asejuhataja, aastal 1989 Eesti Vabariigi Ulemnoukogu Presiidiumi analuutilise oiguskeskuse juhataja ning 1991?1992 Ulemnoukogu esimehe nounik.

1994 . aastal oli ta uks Eesti Maarahva Erakonna asutajaliikmeid, kuuludes selle juhatusse. Samal aastal astus Eesti Akadeemilise Oiguskaitse Seltsi liikmeks.

1995. aastal sai Eenok Kornelist Kaitseministeeriumi nounik. Aastatel 1996?2004 oli ta Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni nounik. Aastast 2000 Eesti Rukki Seltsi liige.

Eenok Kornel on avaldanud aastatel 1964?1995 kumneid oigusalaseid artikleid, pidanud loenguid pohiseaduse, inimoiguste ja korruptsiooni teemal. Ta on kirjutanud eluloolise raamatu "Kuldset keskteed ei ole" (2011), mis koneleb Eesti lahiajaloost ning juristide osast taasiseseisvumisel.

Ta vottis osales riigi taasiseseisvumise protsessis, kus:

    • osales Eesti NSV Ulemnoukogu 1988. aasta suveraansusdeklaratsiooni valjatootamisel;
    • kaitses 1989 oiguseksperdina Eesti keeleseadust Moskvas;
    • tootas UN esimehena riigi- ja rahvusvahelise oiguse eksperdikomisjonis,
    • tootas Eesti Vabariigi pohiseaduse rakendamise seaduste eksperdikomisjonis;
    • oli tegev seaduseelnoude valjatootamises;
    • valmistas ette UN presiidiumi istungiteks olulisi otsuseid, mis puudutasid:
      • rahvussumboolikat,
      • riigipiiri,
      • stalinlike aktide oigustuhiseks tunnistamist,
      • riigikaitse loomise akte,
      • okupatsioonide uurimise riikliku komisjoni moodustamist,
      • rahvarinde ja parteide registreerimist;
    • koostas oluliste kodanikuliikumiste pohidokumente:
      • 1988 Eestimaa RR harta;
      • 1994 Eesti Maarahva Kongressi statuut,
      • Maaelu harta kaasautor.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]