Edmund Husserl

Allikas: Vikipeedia
Edmund Husserl
Sunniaeg Edmund Gustav Albrecht Husserl
8. aprill 1859
Prost?jov
Surmaaeg 27. aprill 1938 (79-aastaselt)
Freiburg
Haridus professor , Eradotsent
Alma mater
Amet filosoof
[ muuda Wikidatas ]

Edmund Husserl ( 8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prost?jov ) ? 26. aprill 1938 Freiburg ) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta sundis Austria-Ungaris Maarimaal Prossnitzis . Tema vanemad olid mitteortodokssed juudid. Isa tegeles riideariga. Peres oli kolm last, kellest uks hukkus Esimeses maailmasojas.

10-aastaselt alustas Edmund opinguid Viini Reaalgumnaasiumis . Aasta hiljem hakkas ta kaima Olmutzi ( Olomouci ) riigigumnaasiumis. Ta oli keskparane opilane, kes eelistas matemaatikat ja loodusteadusi .

Lopetanud 1876 . aastal gumnaasiumi, jatkas Edmund opinguid Leipzigi ulikoolis , kus oppis astronoomiat, kaies ka matemaatika, fuusika ja filosoofia loengutel. Ta kuulas ka Wilhelm Wundti filosoofiakursust. Tema mentor oli Toma? Masaryk . Aastatel 1878?1881 jatkas Husserl matemaatika-, fuusika- ja filosoofiaopinguid Berliini ulikoolis , kus tema oppejoudude seas olid Leopold Kronecker ja Karl Weierstrass . Jaanuaris 1883 kaitses ta Viini ulikoolis Leo Koenigsbergeri juhendamisel kirjutatud doktoritoo matemaatikast " Beitrage zur Theorie der Variationsrechnung" [1] . Parast seda laks ta tagasi Berliini Weierstrassi assistendiks. Et Weierstrass jai raskelt haigeks, soovitas Masaryk Husserlil minna tagasi Viini ja oppida Franz Brentano juures filosoofiast. Husserl labis Viinis luhikese sojavaeteenistuse ning oppiski 1884?1886 Brentano juures. Viimase loengud psuhholoogiast ja loogikast ning visioon rangelt teaduslikust filosoofiast avaldasid Husserlile sugavat muljet. Brentano soovitas Husserlit oma opilasele Carl Stumpfile , kelle juhendamisel tal valmis habilitatsioonitoo " Arvu moistest" (" Uber den Begriff der Zahl ", 1887), millest sai tema monograafia " Aritmeetika filosoofia (Husserl) " (1891) osa.

Aastal 1887 sai Husserlist Halle ulikooli eradotsent .

Husserlid jaid Hallesse 1901 . aastani. Sel perioodil kirjutas ta oma " Aritmeetika filosoofia " ("Philosophie der Arithmetik"). Selles raamatus puudis ta anda aritmeetikale psuhholoogilise aluse. Gottlob Frege kritiseeris oma arvustuses selle psuhhologismi . Selle kriitika mojul tootas Husserl valja oma fenomenoloogilise meetodi. Aastatel 1900?1901 ilmus kahes koites tema esimene fenomenoloogiline teos " Loogilised uurimused " ("Logische Untersuchungen"). Esimeses koites on runnak psuhhologismi vastu. Teises koites on kuus kirjeldav-psuhholoogilist ja epistemoloogilist uurimust valjendusest ja tahendusest, universaalidest, osade ja tervikute formaalsest ontoloogiast ( mereoloogiast ), tahenduse suntaktilisest ja mereoloogilisest strukltuurist, intentsionaalsuse loomusest ja struktuurist ning toe, kaemuse ja tunnetuse vahelisest seosest. Ta pooldas Hermann Lotzest ja Bernard Bolzanost inspireeritud platonismi .

1901. aastal kutsuti Husserl tema tood imetlenud Wilhelm Dilthey algatusel Gottingeni ulikooli , kuhu ta jai jargnevaks 16 aastaks, algul erakorralise professorina , hiljem isikliku korralise professuuriga . Gottingeni perioodil formuleeris Husserl uue fenomenoloogilise teaduse piirjooned, mis esitati raamatus " Ideen zu einer reinen Phanomenologie und phanomenologischen Philosophie ". Tema uus meetod, mida ta nimetas transtsendentaalseks fenomenoloogiaks , voimaldas keskendub struktuuridele, mis voimaldab " loomulikus hoiakus " enesestmoistetavatena voetavatel objektidel teadvuses konstitueeruda. Teda mojutasid muu hulgas Rene Descartes , David Hume ja Immanuel Kant . Saadud vaade intentsionaalse teadvuse vallale voimaldab fenomenoloogil oma pohivaateid maailmale ja iseendale eelarvamustevabalt oigustada ning uurida nendevahelisi ratsionaalseid seoseid. Aastakaigust 1910/11 ilmus tema toimetamisel ajakiri Logos, mille esimeses numbris ilmus ka tema programmiline artikkel "Filosoofia kui range teadus" (" Philosophie als strenge Wissenschaft "), milles ta kritiseeris naturalismi . Alates 1913 . aastast toimetas ta aastaraamatut " Jahrbuch fur Philosophie und phanomenologische Forschung ", mille avakoiteks oli tema "Ideede" esimene koide. Gottingeni perioodi jaavad Husserli tahtsamad avastused, sealhulgas transtsendentaalfenomenoloogiline meetod, ajateadvuse fenomenoloogiline struktuur, intersubjektiivsuse fundamentaalne roll meie moistestikus ja empiirilise motlemise horisondistruktuur.

1916 . aastal vottis Edmund Husserl vastu professorikoha Heinrich Rickerti jarglasena Freiburgi ulikoolis Breisgaus . Seal tootas ta muu hulgas passiivse sunteesi kallal. Ta pidas 1922 Londonis University College 'is neli loengut "Fenomenoloogilisest meetodist ja fenomenoloogilisest filosoofiast". Aastal 1923 sai ta kutse Berliini ulikooli , kuid lukkas selle tagasi.

Aastal 1928 ta emeriteerus ning tema jarglaseks sai tema ja Rickerti varasem assistent Martin Heidegger . Husserl jatkas tood fenomenoloogiliste projektide kallal kuni surmani 1938 . aastal. Aastal 1929 sai ta kutse Pariisi , kus ta pidas " Pariisi ettekanded " (" Meditations cartesiennes "; ilmusid 1931). Samal aastal pidas ta ettekanded filosoofiast ja antropoloogiast, kus ta kritiseeris Heideggeri ja Max Schelerit .

Kui Heidegger sai 1933 . aastal Freiburgi ulikooli rektoriks, keelas ta oma endisel opetajal sisenemise ulikooli oppehoonetesse ja raamatukokku. Husserl oli sellest vaga kibestunud. Ta sai kutse Los Angelesse , kuid keeldus sellest. Aastal 1935 pidas ta Prahas loengusarja, millest kujunes " Euroopa teaduste kriis ja transtsendentaalne fenomenoloogia " (1936; tervikkasikiri ilmus alles 1955. aastal), mida on peetud Husserli filosoofilise loomingu kokkuvotteks.

"Arvumoistest" [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Uber den Begriff der Zahl

Husserli habilitatsioonitoo " Uber den Begriff der Zahl " (1887) uurib, kuidas me tunneme ara paljust ruhmas. Tavaline arvu definitsioon ei utle, mis on paljus ja uhtsus . Paljus parineb Husserli jargi sunteesist, elementide kokkupanemisest hulgaks. Uhel juhul on suhe, tanu millele elemendid kuuluvad uhte hulka, nende mentaalse representatsiooni uks sisudest, teisel juhul mitte. Esimesel juhul on uhtsus fuusiline (loomulik), teisel juhul psuuhiline (meelevaldne), parinedes vaimuaktist, mis selle suhte tekitab. Molemat laadi sunteetilisele uhtsusele vastandab Husserl mittesunteetilise uhtsuse, naiteks roosi uhtsuse, mille korral "osad" on pidevad ja neid lahutatakse uksnes vaimus. Selle osad (lehed, vars jne) leitakse analuusi teel. Iga osa tostetakse esile eraldi markamisaktiga ning seda hoitakse koos juba eraldatud osadega. Siin ei ole sunteesi tarvis, sest tervik on juba reaalsena olemas. Husserl jouab jareldusele, et tervik ehk paljus in abstracto on miski ja miski ja miski ja nii edasi ("ja" kaib kollektiivse kokkupanemise kohta). Koige uldisem moiste on miski moiste, mis kaib mis tahes (reaalse voi mittereaalse, fuusilise voi psuuhilise) eseme kohta. Paljuse moiste tuleneb "ja nii edasi" maaramatusest, mis voimaldab kokkupanemist jatkata ukskoik kui kaugele. [2]

Husserl ei marka, et paljuse maaratleb uks . Loendamine algab uhest, mis ei ole paljus. Loendatakse ja sunteesitakse uhtesid. Loendamine peab loppema uhes kindlas kohas. Husserlil aga on arvude tegemise peamine koostisosa "ja". Aga naiteks viis on neli "ja"-d ja viis uhte. Ilma uheta ei saa "ja"-sid loendada. Hiljem selgub, et paris probleem on uks. [2]

"Loogilised uurimused" [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Loogilised uurimused

"Loogilistes uurimuste" ("Logische Untersuchungen", 1900?1901) I osas distantseerub Husserl psuhhologismist , vaatest, mis redutseerib loogika kui normatiivse ehk regulatiivse distsipliini psuhholoogiale kui deskriptiivsele distsipliinile. Psuhhologism ei voimalda naiteks loogiliste jarelduste ja mentaalsete operatsioonide vahel vahet teha. Mentaalsed aritmeetilised tehted on ajalised, korratavad ja loendatavad, arvud on ajatud. Vaimuaktides arve kull representeeritakse, kuid neid ei korrata, vaid nende vormi instantsieeritakse. Iga arvu on ainult uks. Ka puhta loogika operaatorid on ideaalsed ja ainsad. Ka otsustus ei ole sama mis vaimuakt, mis selleni jouab. Selle toesus ei soltu psuhholoogilistest seikadest. Loogikas ja aritmeetikas on todesid, mida pole kunagi moeldud. See, mis on psuhholoogiline, sisaldab eristatavaid uhtesid. Selles, mis on loogiline, on uhtsus ajatult kohal. [2]

"Ideed" I [ muuda | muuda lahteteksti ]

Transtsendentaalfenomenooogia saab alguse asjade ja asjaseisude faktilise uhtsuse, olemuste eideetilise uhtsuse ja teadvuse elava uhtsuse seostamisest. Faktiline ja olemuslik uhtsus toovad esemed teadvuse otsese pilgu alla, teadvuse enesele pooratud pilk toob nahtavale teadvuse uhtsuse.


Kasikirjaline parand [ muuda | muuda lahteteksti ]

Husserli kasikirjalise parandi (ule 40 000 lehekulje) paastis frantsiskaani munk Herman Leo Van Breda , kes viis selle Leuvenisse , kus 1939 rajati esimene Husserli arhiiv. Praegu on Husserli arhiivid ka Freiburgis , Kolnis , Pariisis , New Yorgis ja Pittsburghis . Alates 1950. aastast antakse valja Husserli kogutud teoseid (" Husserliana ").

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

26. aprillil 1886 poordus Husserl protestantlikku kristlusse ning tema taisnimeks sai Edmund Gustav Albrecht Husserl.

Husserl abiellus 6. augustil 1887 juudi kogukonnast parineva usku vahetanud Malvine Charlotte Steinschneideriga. Nad laulatati kristliku kombe kohaselt. Neil sundis kolm last. Poeg Gerhard Husserl abiellus eesti voi baltisaksa paritolu Dodo Tammanniga.

1896. aastal sai Husserlist Preisimaa alam.

Husserli peamised teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tolked eesti keelde [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Veebiversioon.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Marianne Sawicki. Edmund Husserl (1859?1938) , Interneti filosoofiaentsuklopeedia

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Edmund_Husserl&oldid=6298409 "