Douglas DC-3 oli Ameerika Uhendriikide lennukiehitusettevotte Douglas Aircraft Company kahe kolbmootoriga , taismetallkonstruktsiooniga, alltiivaline reisi lennuk . Douglas DC-3 oli lennunduse ajaloos 1930. ja 1940. aastatel lennutranspordi poordeliselt edukaks muutnud liinilennuk.

Saamislugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1930. aastate alguses asus lennukiehitusettevote Douglas konstrueerima reisilennukompaniile TWA kahemootorilist reisilennukit, mis oleks konkurentsivoimeline reisilennukompanii United Airlines lennukitega Boeing -247. Pustitatud ulesanne taideti edukalt, 1. juulil 1933 sooritas uus reisilennuk DC-1 esmalennu. Vahem kui aasta parast, 11. mail 1934 tousis ohku taiustatud suurem lennuk DC-2 ning juba nadala parast alustas TWA selle lennukiga regulaarreise liinil New York ? Los Angeles .

Juba esimesed DC-2 liinilennud olid kasumlikud. See kannustas reisilennukompaniid American Airlinesi tellima lennukiehitajalt Douglas parendatud ja suurema reisijate mahutavusega lennukit, mida plaaniti kasutada lendava magamisvagunina Ameerika siseliinidel. Esmakordselt 1935. aasta detsembris Santa Monicas ohku tousnud uude lennukisse olid koondatud koik oma ajastu uusimad tehnoloogilised lahendused. Vorreldes oma eelkaija DC-2-ga oli tellitud uue lennuki kere suurema diameetriga, suurendatud oli tiivaulatust ja stabilisaatori mootmeid ning molemad mootorid olid ka voimsamad.

Lennuk, milles algselt oli 24 istekohta voi 16 magamisaset, sai nimeks DC-3 ja hakkas lendama liinil New York ? Chicago , voimaldades seda teha esmakordselt vahemaandumisteta. DC-3 populaarsus kasvas kiiresti, samuti osutus lennuki eksport edukaks, nuud huvitus ka Ameerika Uhendriikide sojavagi lennuki tellimisest. 1940. aasta septembris telliski USA lennuvagi (USAAF) 545 DC-3 transpordilennukit. Need olid esimesed DC-3-e derivaadid C-47 Skytrain, mis said Teises maailmasojas kuulsaks Dakota nime all.

Kokku ehitati Ameerika Uhendriikides 1947. aastani 10 655 DC-3 sarja lennukit. Kui arvesse votta ka koik teistes riikides litsentsi alusel ehitatud DC-3-d, siis on DC-3 koguarvuga 16 079 maailma lennundusajaloos uks enim ehitatud mitte sojalennuk (vordluseks: Noukogude Liit 4937 lennukit, Jaapan 487 lennukit).

Kuni DC-3-e ilmumiseni kulus lennuks Ameerika Uhendriikide idarannikult laanerannikuni ja vastupidi koos arvukate vahemaandumistega terve paev (otsereisid ei olnud voimalikud), siis nuud tekkis seni raudteel mitmeid paevi reisinud inimesel voimalus jouda sihtpunkti 15 kuni 17 tunniga. Koigest kolme vahemaandumisega ule kontinendi (transkontinentaalsed) lennuliinid said tanu DC-3-le vaga populaarseks.

Lennukit DC-3 iseloomustas madal omahind, konstruktsiooni lihtsus, vastupidavus, lihtsatel lennuvaljadel kasutatavus ? koik need omadused tegid voimalikuks selle lennuki legendaarselt pikaealise kasutamise koikjal maailmas.

1930. aastate lopus polnud Noukogude Liidus suurte taismetallkonstruktsiooniga lennukite ehitamisel piisavat kogemust. Naiteks pommituslennuki TB-3 ehitamine kolmes lennukitehases naitas, et selle konstruktsioon on liiga keeruline ja ajakulu uhe lennuki valmimiseks vaga suur. Neil aastail oli Noukogude Liidu lennukitoostuses vahe korgetasemelisi oskustoolisi, eriti raskelt saavutati keevitused TB-3 tiivas. Noukogude Liidule plaanitava DC-2 muugilepinguga seoses voeti Noukogude Liidu lennundusinsener Boriss Lisunov toole ettevotte Douglas lennukitehasesse Santa Monicas , omandama Ameerika Uhendriikides DC-2 lennukiehitustehnoloogia uusimaid votteid. B. Lisunov, kelle komandeering Douglase tehases kestis novembrist 1936 kuni detsembrini 1939, soovitas Noukogude Liidu ostukomisjonil osta DC-2 asemel hoopis uuema lennuki DC-3 ehitamise tehnoloogiline litsents. Eriti huvitas Noukogude Liidu lennukitoostuse ministeeriumi juhtkonda ?abloon-markeplaadi-meetod, mis kaasnes DC-3 ehitamise litsentsiga. Lennukitehastes ?abloon-markeplaadi meetodi juurutanud insener Lisunovi tunnustuseks sai litsentsi alusel Noukogude Liidus suursarjana ehitatav DC-3 nimeks Lisunov-2 (Li-2).

DC-3 litsentsi ostuga saadud uued lennukiehitusvotted suurendasid oluliselt Noukogude Liidu sojalennukitehastes ehitatud pommituslennukite arvu. Ameeriklaste lennukiehituse ?abloon-markeplaadi-meetodit kasutades lihtsustus jarsult pommituslennukite TB-3 ( Ilju?in Il-4 ) ehitamine, uhe lennuki valmimiseks kuluv tootundide arv vahenes kaks korda (!) ja paranes ka lennuki koostekvaliteet. ^[1]

Tehnilised andmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Douglas DC-3, taismetallkonstruktsiooniga, vabaltkandva alltiivaga luhimaa reisilennuk
  • Mootor: 2 × Pratt & Whitney ?Double Wasp“ R 1830-92, ohkjahutus, kahe tandemis tahtasetusega (2 × 7 silindrit), voimsus 1200 hj (2700 p/min)
  • Propeller: Hamilton Standard Hydraulic, kolmelabaline Ø 3,45 m, metall, automaatse muutuvsammuga.
  • Meeskond: 2
  • Reisijaid: 21?32

• • Kere: taismetall-monokokk-konstruktsioon, mittesurvestatav kabiin
  • Stabilisaator: metallkonstruktsioon, vabaltkandev, tavaline
  • Telik: mootorigondlitesse mittetaielikult sissetombuv, sabarattaga

Mootmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tiivaulatus: 28,9 m
• Pikkus: 19,7 m
• Korgus: 5,2 m
• Tiivapindala: 91,7 m²
• Tiiva kulgsuhe: 9,16
• Kere laius: 2,34 m

Massid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tuhikaal: 8 tonni
• Kasulik last: 2,44 tonni
• Suurim kaal ohkutousmisel: 11,4 tonni
• Tiiva pinnakoormus: 124,7 kg/m²

Lennuvoimekus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Suurim kiirus: 350 km/h
• Suurim reisikiirus: 300 km/h
• Kasulik reisikiirus: 285 km/h
• Maandumiskiirus: 146 km/h
• Lennulagi: 6620 m
• Reisilennukorgus: 2800 m
• Tousukiirus: 5,5 m/s
• Lennukaugus (taispaakidega): 2170 km

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Lissunov Li-2
• Junkers Ju 52
• Saab 90 Scandia

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Douglas DC-3

• Lennuk, mis muutis maailma