Dominiiklased

Allikas: Vikipeedia
Dominiiklaste klooster Austrias

Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu , ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum , luhend OP ) on religioosne ordu katoliku kirikus , mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus . Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216 .

Dominiiklaste praegune ordumeister alates 2010 . aastast on Bruno Cadore . Eelmine ordumeister oli Carlos Azpiroz Costa .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Dominiiklased kandsid valget ruud, mille peal kanti musta mantlit ja neid nimetati mustadeks vendadeks. Ordu eesmargiks sai jutluste ja opetuse abil katoliku usu tugevdamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed. Nad tundsid hasti puhakirja ja oskasid vaidlustes osavalt katoliku usu todesid pohjendada. Mitmest ordu liikmetest sai tuntud opetlased.

Frantsisklased ja dominiiklased tegutsesid ka Eestis. Tallinnas on osaliselt sailinud Dominiiklaste Katariina kloostri hoone (Tallinna Puha Katariina klooster ).

Igas dominiiklaste kloostris olid prior ehk kloostriulem, prokuraator ehk majandusjuhataja, abipriorid, lektorid ehk opetajad, noviitsid ehk mungakandidaadid, konversid ehk ilmikvendadest abilised. Dominiiklaste ordureegli jargi oli konvendi rajamiseks minimaalselt vaja 12 munka.

Dominiiklased Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Dominiiklased saabusid Tallinna 1229 . aastal, dominiiklaste tapset saabumise aega kinnitavat urikut pole sailinud, kuid usaldusvaarse allikana on kasutatud taani krooniku Isacus Pontuse (ka Pontanus) kroonikat, milles ta margib, et Taani kuningas Waldemar II saatis Taanist paavsti legaadi Modena Wilhelmi nouandel dominiiklaste ordu 1221 . aastast alates Taanis tegutsevaid munki ka Tallinna. Olulist rolli mangis ka Tallinna Taani kuninga asehalduriks ? riigihoidjaks (aastatel 1222 ? 1233 ) maaratud endine Ribe piiskop Tuve , kes asudes Tallinna linnuses juhtiski misjonitegevust Eestis.

Esimene dominiiklaste puitkirik ehitati arvatavasti tanase Tallinna toomkiriku kohale Toompeale , kuid 1233 . aastal toimunud Moogavendade ordu ja Aina Balduini vahel tekkinud konfliktis tapeti kirikusse pogenenud vasallid ning ka piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. Toompeal algselt sisse seadnud dominiiklaste elupaik havitati taanlaste ja Moogavendade ordu omavahelise konflikti kaigus. [1] .

1246 . aastal saadeti Taanist Ribest Ribe provintsiaalkapiitli korraldusel Taani ja Rootsi kloostreist uksteist munka prior Danieli, (kes oli ellu jaanud 1233 . aastal) (Visbyst) juhtimisel Tallinna. Kuna Toompeal asuv kirik oli 1240 . aastal muudetud Toomkirikuks , valiti kloostri uueks asukohaks suhteliselt korge ja korraliku aluspinnaga paik linna idapoolse kulje alla, kus nad Tallinna Suure linnuse "kaitsekraavi korvale vaikesest linnusest pohja poole ehitasid kiriku ning teised kloostrihooned” [2] . Tallinna kloostri rajamise initsiaator oli paavsti legaat Modena Wilhelm , keda toetas Taani kuningas Valdemar II .

Esimene prior ehk kloostriulem 1246 . aastal asutatud Tallinna all-linna dominiiklaste Puha Katariina kloostris oli dominikaani munk Daniel, kes tuli Tallinna Visby linnast Gotlandi saarelt. Keskajal olid dominiiklastel kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]