Diane Arbus ( 14. marts 1923 New York ? 26. juuli 1971 New York) oli USA fotograaf , kes sai tuntuks must-valgete fotodega , millel on portreteeritud marginaliseeritud ja ebaharilikke inimesi.

Diane Arbus leidis pildistatavaid New Yorgi tanavatelt ning ta tituleeriti "friikide fotograafiks". Teda voib pidada teisitimotlejast antropoloogiks, kes fotografeeris perekondi ja paarikesi, transvestiite, hiiglasi, kaabuseid, homoseksuaale, tsirkuse "friike" ja teisi inimesi, keda uldine avalikkus pidas surreaalseteks voi inetuteks tegelasteks. Ta on oelnud:

"Ma olen alati arvanud, et fotograafia on siivutu tegevus, seetottu see mulle meeldiski, ja kui ma seda esimest korda tegin, tundus see vaga perversne."

^[1]

Isiklik elu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arbus sundis Diane Nemerovina 14. martsil 1923 joukas peres. Tema vanemad David Nemerov ja Gertrude Russek Nemerov pidasid New Yorgi Fifth Avenuel kuulsat Russeksi kaubamaja. Majanduslik heaolu voimaldas Arbusel tegeleda kunstidega juba varajasest east peale. Diane abiellus 18-aastaselt Allan Arbusega, kes oli lootustandev moefotograaf, ning uheskoos asutasid nad 1946. aastal moefotograafia stuudio. Paaril sundis kaks tutart, Doon (s. 1945) ja Amy (s. 1954). Diane ja Allan laksid lahku 1957. aastal, ehkki lahutasid abielu ametlikult alles 1969. aastal, kuid jaid tutarde nimel lahedasteks kuni Diane'i surmani 1971. aastal. ^[2]

Fotograafikarjaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

Diane sai oma esimese fotokaamera kingituseks abikaasalt veidi parast abiellumist. Nad kulastasid 1941. aastal Alfred Stieglitzi galeriid, kus olid uleval fototeosed kuulsatelt fotograafidelt nagu Mathew Brady , Paul Strand ja Eugene Atget . ^[3] Nende uhine fotograafiahuvi viis arilise koostooni ning nad hakkasid Diane’i isa kaubamaja tarbeks tegema reklaamfotosid. Parast Teise maailmasoja loppu asutasid nad uhise fotostuudio Diane & Allan Arbus. Diane tootas valja fotode ideed ning Allan sattis valgustuse, vajutas paastikule, ilmutas filmi ja lasi fotod printida. ^[4] Abikaasade ari kujunes edukaks ning nad tegid koostood sellise mojukate ajakirjadega nagu Vogue , Glamour ja Harper’s Bazaar. ^[5]

Parast kummet aastat pooras Arbus kommertsfotograafiale selja ning puhendus edaspidi vaid fotokunstile . Tavatoost loobumise jarel keskendus Diane Arbus "teistsuguse" otsinguile uheskoos fotokaameraga Rolleiflex, produtseerides ruudukujulisi formaate , mis kujunesid tema signatuuriks. 1960. aastal avaldas ajakiri Esquire Diane Arbuse esimese fotoessee ning 1963. ja 1966. aastal oli fotograaf Guggenheimi muuseumi stipendiaat. ^[6]

Diane Arbus omandas fotodokumentalistika tehnika pariselu subjektide portreteerimiseks nende loomulikus keskkonnas. Samas oli tulemus alati isikuparane ja ainult temale omane. Arbus leidis kutkestavust ja ilu ebatavalistes isikutes ning jaadvustas neid, keda uldiselt peeti sobimatuks kaamerale poseerimiseks. ^[7] Diane Arbus saavutas portreteeritavatega isikliku kontakti ning kulastas neid tihtipeale nende kodus voi veetis pildistatavatega tunde, enne kui sobiva ulesvotte sai. ^[8]

Tuntud fotosid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Child with Toy Hand Grenade in Central Park", N.Y.C. 1962 ("Laps mangugranaadiga Central Parkis")
• "Identical Twins!, Roselle, New Jersey, 1967 ("Identsed kaksikud")
• "A Jewish Giant at Home with His Parents in The Bronx", N.Y. 1970 ("Juudi hiiglane koos vanematega oma Bronxi kodus")

Olulised isikunaitused [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1972 ? "Diane Arbus Portfolio: 10 Photos". Veneetsia Biennaali USA paviljon
• 1972?1975 ? "Diane Arbus" (125 fotot, naituse kuraator John Szarkowski). New Yorgi moodsa kunsti muuseum
• 2011?2013 ? "Diane Arbus". Galerie nationale du Jeu de Paume, Pariis
• 2016 ? "Diane Arbus: In the Beginning". Met Breuer, New York

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Lubow, Arthur. Diane Arbus: Portrait of a Photographer. New York: Ecco Press, 2016. ISBN 978-0-06-223432-2
• Diane Arbus : Revelations . Photographs and text by Diane Arbus . New York : Random House, 2003. ISBN0812972201