Diana ja Charles koos USA presidendi
Ronald Reagani
ja esimese leedi
Nancy Reaganiga
Leedi Diana Frances Spencer
(
Diana Frances Mountbatten-Windsor
;
1. juuli
1961
?
31. august
1997
) oli
Walesi printsi
Charlesi
esimene abikaasa. Alates abiellumisest
1981
. aastal kuni lahutuseni aastal
1996
oli tema tiitel koos konetlusvormeliga Tema Kuninglik Korgus Walesi printsess. Parast lahutust sai ta kuninganna
Elizabeth II
korraldusel nime "Diana, Walesi printsess", mis antakse tavaliselt
peeride
eksabikaasadele.
Dianat kutsuti tihti printsess Dianaks, ehkki ta ei olnud printsess sunni poolest, vaid sai selle tiitli abielu kaudu.
Abielu prints Charlesiga oli skandaalimaiguline. 1990. aastatel kajastati meedias palju nende eraelu: printsessi kibedaid suudistusi abielurikkumistest, emotsionaalsest stressist ja vaimsest vagivallast.
Aastatel 1981?1997 oli Diana moeikoon, naiseliku ilu etalon ja imetletud oma heategevusliku too poolest. Tema elu jooksul viidati talle kui koige enam pildistatud inimesele maailmas. Printsess oli paljude eeskuju ? parast surma oli uleskutseid tema puhakuks kuulutamiseks ?, kuid osa tema jalgijaid nagi teda kui hoiatavat naidet sellest, kuidas avalikkuse kinnisidee voib inimese havitada.
Diana Frances Spencer sundis
John Spenceri
(1924?1992) ja tema esimese naise
Frances Spenceri
(1936?2004) kolmanda tutrena Sandringhamis. Tema ristivanemate hulka kuulusid John Floyd ja Mary Coleman (kuninganna ema nobu). Osaliselt Ameerika paritoluga oli ta samuti kuningas
Charles I
jareltulija.
Dianal olid vanemad oed Sarah (1955) ja Jane (1964) ning noorem vend Charles (1964). Poolteist aastat enne Dianat sundinud vend John suri vastsundinuna.
Oma vanemate kurikuulsa lahutuse ajal 1969. aastal noudis Diana ema abielurikkumise tottu laste hooldusoigust endale, kuid naise ema tunnistuse jarel sai selle siiski mees. Diana oli siis 8-aastane.
1975. aastal, kui suri Diana vanaisa, sai tema isast 8. krahv Spencer ja Dianast leedi Diana Spencer. 1977. aastal abiellus tema isa Dartmouthi krahvinna Rainega, kes oli
Barbara Cartlandi
tutar ja kellel oli endal juba neli last.
Diana oppis
Riddlesworth Hallis
Norfolkis ja hiljem Kentis West Heath Girls' Schoolis, kus teda peeti akadeemiliselt alla arvestuse opilaseks, kuna ta kukkus labi koigil oma 0-taseme eksamitel. 1977. aastal lahkus ta koolist ja jatkas opinguid ?veitsis internaatkoolis, kus korgseltskonna neidudele opetati kasitood ja kodumajandust. Diana oli andekas laulja ja sportlane ning kuuldavasti tahtis saada baleriiniks.
Spencerid, Diana perekond, olid kuningakojale aastakumneid lahedal seisnud. Diana emapoolne vanaema
Ruth, leedi Fermoy,
oli Charlesi vanaema kauaaegne sober.
Printsi armuelu oli pikalt olnud ajakirjanduse meelisteemasid ja teda seostati mitme naisega. Kui ta oli lahenemas 30. eluaastale, tugevnes surve tema abiellumiseks. Et saada oma perekonna ja nouandjate nousolekut, pidi tema morsja olema aristokraatliku taustaga, mitte abielus olnud, protestant ja eelistatavalt neitsi. Diana vastas koigile neile nouetele.
Vaidetavalt aitas printsi endine pruut
Camilla Parker Bowles
(1947), kes oli 1973. aastal abiellunud Andrew Parker Bowlesiga, tal Diana tulevaseks morsjaks valja valida, kui viimane 19-aastase neiuna lasteaiakasvatajana tootas. Printsi vanaonu oli Camilla ebasobivaks kuulutanud, kuna ta oli printsist vanem (16 kuud), tal puudus aristokraatlik taust ja tal oli varasemaid seksuaalkogemusi.
Diana ja Charles kohtusid esimest korda 1977. aastal, kui Spencerite pool toimus printsi auks pidu. Tol ajal suhtles prints Diana vanema oe Sarah'ga. 1978. aastal kutsuti Charlesi 30. sunnipaevale nii Sarah kui ka Diana.
Kuningakoda teatas nende kihlusest
24. veebruaril
1981
. Laulatus toimus
29. juulil
1981
Londonis 3500 kulalise ja arvatavalt 1 miljardi televaataja silme all. Diana oli esimene inglanna, kes abiellus trooniparijaga parast
1659
. aastat. Abielu kaudu sai temast Tema Kuninglik Korgus Walesi Printsess ? tahtsuselt kolmas naine kuningakojas kuninganna ja viimase ema jarel.
Printsil ja printsessil sundisid pojad
William
(1982) ja
Harry
(1984).
1980. aastate keskel nende abielu lagunes. Nende sobrad vahendasid meediale infot nii printsi kui ka printsessi kohta, kes suudistasid lahutuses teineteist. Charlesil oli suhe
Camilla Parker Bowlesiga
, Dianal
James Hewittiga
. Hiljem uhes teleintervjuus printsess ka kinnitas suhet Hewittiga. Parast lahkuminekut oli ta vaidetavalt seotud abielumehest kunstiarimehe
Oliver Hoare
'i ja ragbimangija
Will Carlingiga
. Avalikkuse ees kais ta kohtamas sudamekirurg
Hasnat Khaniga
, enne kui astus suhtesse
Dodi Fayediga
.
Prints ja printsess laksid lahku 1992. aastal, nende lahutus loppes
28. augustil
1996
. Diana kaotas Walesi printsessi tiitli ja konetlusvormeli Teie Kuninglik Korgus, edaspidi nimetati teda tiitliga Diana, Walesi printsess. Siiski jai ta kuningakoja liikmeks, kuna oli
trooniparilusjarjestuses
teise ja kolmanda isiku ema.
1980. aastate keskpaigast kuni elu lopuni tegeles printsess heategevusega, juhtides avalikkuse tahelepanu maamiinide kasutamisele ja
AIDS
-i levikule.
1987. aasta aprillis sai Walesi printsessist esimene kuninglikust soost isik, kes puudutas
HI
-viirusega nakatunud inimest ja jai seda tehes avalikkuse ette. Naise osakaalu AIDS-i probleemi teadvustamises vottis kokku
Ameerika Uhendriikide president Bill Clinton
oma 2001. aasta kones, kui pidas loengut Diana too kohta AIDS-i alal. Ta utles:
"1987. aastal, kui paljud veel uskusid, et AIDS voib levida puudutuse teel, istus printsess Diana seda haigust podeva mehe voodil ja hoidis tema katt. Ta naitas maailmale, et AIDS-i podevad inimesed ei vaja isolatsiooni, vaid kaastunnet ja lahkust. See [sundmus] aitas muuta maailma arvamust ning andis AIDS-i podevatele inimestele lootust riskiruhma kuuluvate inimeste elude paastmiseks."
Printsess tegi ka ootamatuid kulaskaike, et naidata lahkust parandamatult haigete vastu. Odede jutu kohaselt ilmus ta ette teatamata, naiteks Mildmay haiglasse Londonis, rangete juhistega, et sellest visiidist ei tohi meediale midagi teada anda.
Toenaoliselt oli tema enim kajastatud heategevuslik ettevotmine visiit
Angolasse
1997. aasta jaanuaris, kui ta Punase Risti vabatahtlikuna kulastas maamiinide ohvreid haiglates, tutvustas maamiinidest vabanemise projekte ja kulastas loenguid, kus raagiti miiniohust.
Fotosid Dianast, kes kuulivestis ja jakis mooda miinivalja liigub, avaldati ule kogu maailma. Sama aasta augustis kulastas printsess samal eesmargil ka Bosniat. Tema huvi maamiinide vastu oli suunatud nende kahjutegurile ja tekitatud vigastustele veel kaua aega parast konfliktide loppemist.
1997. aasta detsembris, parast tema surma solmiti
Ottawa leping
, millele kirjutasid alla
Suurbritannia
ja teised riigid. Printsess Dianal oli selle lepingu solmimise juures suur roll. 1998. aasta maamiinide seaduse teisel lugemisel Uhendkuningriigis avaldas
Robin Cook
Diana toole kiitust: "Koik liikmed teavad Walesi printsessi Diana panusest teadlikkuse suurendamisse maamiinide ja nende pohjustatud kannatuste osas. Parim viis tema tood malestada ja selle vastu tanulikkust naidata on see seadus vastu votta ja purgida ulemaailmse maamiinide keelustamise poole."
Printsess Diana malestusteekond
Flame of Liberty, mis asub Diana surmapaigas Pariisi tunneli sissesoidul
31. augustil
1997
sattus 36-aastane Diana koos sobra ja armastatu
Dodi Fayediga
autoonnetusse Pont de l'Alma tunnelis Pariisis. Onnetuses hukkusid printsess, Dodi Fayed, nende autojuht
Henry Paul
; ainus ellujaaja oli Dodi ihukaitsja
Trevor Rees-Jones
. Ehkki surm on kuulutatud onnetusjuhtumiks, on selle kohta siiani kaibel palju vandenouteooriaid. Onnetuse korraldamises kahtlustatakse ka kuningakoda.
14. detsembril
2006
teatas Briti politsei, et Diana ei olnud
atentaadi
ohver, vaid hukkus autoonnetuses.
[1]