|
See artikkel raagib diabeedist; suhkurdiabeedi kohta vaata artiklit
Suhkurtobi
; kasside haiguse kohta vaata artiklit
Kasside diabeet
|
Diabeet
ehk
suhkrutobi
on energia-ainevahetuse pusiv haire, mis on seotud
insuliini
norga eritumise voi toimega.
Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus, mis vajab pidevat ravi. Diabeet on tingitud kohunaarme vahesest insuliinitootmisest, mis on meie kehale vaga vajalik toitainete omastamiseks.
Diabeedi puhul eristatakse peamiselt kaht eri tuupi vormi: 1. tuupi ? insuliinsoltuvat, mis esineb reeglina lastel ja noorematel inimestel ning 2. tuupi ? insuliinsoltumatut diabeeti, mis on pohiliselt vanemaealiste haigus. Eestis on ligikaudu 7000 1.tuubi diabeeti podevat inimest.
II tuubi diabeeti poeb Eestis teadaolevalt ligikaudu 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi poeb II astme diabeeti enese teadmata. Inimese kohunaare ei tooda piisavalt insuliini, mille tulemusena ei suuda organism ise veresuhkurtaset reguleerida. 2. tuupi diabeedi puhul tuleb muuta oma senist elustiili toitumise ning fuusilise aktiivsuse osas. 2. tuubi diabeet reageerib hasti toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega vaheneb ulemaarane kehakaal. Haiguse diagnoosimisel alustatakse uldjuhul veresuhkrut alandava suukaudse tablettraviga, kuid monikord kasutatakse ka insuliini sustimist. 2. tuupi diabeet esineb sagedamini vanuses ule 40 eluaasta, ulekaalulistel ja pariliku eelsoodumusega inimestel. 2. tuupi diabeet ei saa muututa 1. tuupi diabeediks.
Teiste spetsiifiliste diabeedi tuupide alla kuuluvad sellised diabeedi vormid nagu neonataalne diabeet, MODY, eksokriinse pankrease haigused (tsustiline fibroos) ja ravimite poolt esile kutsutud diabeet.
Neonataalset diabeeti pohjustab mutatsioon uhes geenis. Neonataalne diabeet avaldub esimese 6 elukuu jooksul ja voib olla pusiv voi mooduv. Neonataalset diabeeti voidakse tihti ekslikult pidada 1. tuupi diabeediks, kuid 1. tuupi diabeet avaldub harva esimese 6 elukuu jooksul.
Viide
MTU Diabeedispetsialistid
MODY-t pohjustab mutatsioon uhes geenis, mis tingib haire insuliini tootlikkuses. Uhel inimesel pohjustab MODY-t mutatsioon uhes konkreetses geenis, kuid kokku on suudetud tuvastada kuus erinevat geeni, mille mutatsioon pohjustab MODY-t.
MODY kolm peamist iseloomujoont on:
- Tekib enne 25 eluaastat;
- Perekonnas esineb erinevates polvkondades diabeeti
- Alati ei ole vajalik insuliinravi, voib alluda dieetravile voi ravile tablettravimitega
Praeguseks on suudetud tuvastada 6 geeni, mille mutatsioonid pohjustavad MODY-t. Enamlevinumad vormid on MODY 2 (mutatsioonid glukokinaasi geenis kromosoomis 7p) ja MODY 3 (mutatsioonid 12 kromosoomis).
Praeguseks tuvastatud kuus MODY alatuupi on:
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
| MODY sub tuup
|
Mojutatud geen
|
Iseloomustus
|
| MODY 1
|
HNF4A
|
Sarnane MODY 3-le, kuid vahemlevinud
|
| MODY 2
|
GCK
|
Veresuhkru tase on ?seatud“ korgemale tasemele kui normaalne, seega huperglukeemia ehk korged veresuhkrud esinevad juba sunnil. Sumptomid tavaliselt puuduvad ja tusistusi esineb harva. Ravi pole enamasti vajalik, kui siis raseduse ajal.
|
| MODY 3
|
TCF1
|
Insuliini tootlikkus on lapsepolves normaalne kuid vaheneb eaga. Voivad esineda mikro- ja makrovaskulaarsed tusistused. Ravi selliste tablettravimitega nagu sulfonuuluuread voib olla alguses koige efektiivsem, kuid lopuks voib olla vajalik ravi alustamine insuliiniga (70% MODY juhtudest on MODY 3).
|
| MODY 4
|
IPF1
|
Ravi selliste tablettravimitega nagu sulfonuuluuread on efektiivsem kui insuliinravi.
|
| MODY 5
|
TCF2
|
Esineb sunnieelset tsustide arengut neerudes ja muudes organites. Suurenenud risk diabeedi arenguks, mis vajab insuliinravi.
|
| MODY 6
|
NEUROD 1
|
Vaga haruldane ? kirjeldatud ainult mones perekonnas. Voib vajada insuliinravi.
|