한국   대만   중국   일본 
Cinque Terre ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Cinque Terre

Allikas: Vikipeedia
Porto Venere , Cinque Terre ja saared ( Palmaria , Tino ja Tinetto )
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmaparand
Vaade Cinque Terre rahvuspargile ja Riomaggiore kulale
Asukoht Itaalia
Tuup kultuuriline
Kriteeriumid ii, iv, v
Viited 826
Piirkond* Euroopa ja Pohja-Ameerika
Koordinaadid 44° 7′ 1″ N , 9° 42′ 0″ E
Nimekirja arvatud 1997  (21. istung )
* Regioon on UNESCO maaratletud

Cinque Terre ("viis maad") on Itaalia Liguuria piirkonnas La Spezia linnast laanes asuv osa Itaalia Riviera rannikust. Nn "viis maad" koosneb viiest kulast: Monterosso al Mare , Vernazza , Corniglia , Manarola ja Riomaggiore . Rannajoon, viis kula ja neid umbritsevad maenolvad on koik osa Cinque Terre rahvuspargist ja tegemist on ka UNESCO maailmaparandi nimistusse kuuluva kohaga.

Sajandite jooksul on elanikud hoolikalt ehitanud sakilistele ja jarsakuid tais maastikule terrassid kuni mere kohal korguvate kaljudeni valja. Kulad on omavahel uhendatud teeradade ning rongi- ja paadiliiklusega, kuid valjastpoolt neile autodega ligi ei paase. Cinque Terre piirkond on vaga populaarne turistide seas.

Cinque Terre kulasid mojutasid rangalt 2011 . aasta 25. oktoobril uleujutusi ja mudalihkeid pohjustanud vihmavalingud. Uleujutustes sai surma vahemalt uheksa inimest ja nende tekitatud kahju kuladele (eriti Vernazza ja Monterosso al Mare kuladele) oli ulatuslik. [1]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed Cinque Terre piirkonna kohta kaivad ajaloolised dokumendid parinevad 11. sajandist . Esimesena tekkisid Monterosso ja Vernazza kulad; teised kulad kujunesid valja hiljem, Genova vabariigi sojavaelise ja poliitilise ulemvoimu all. 16. sajandil tugevdasid sealsed elanikud vanu kindlusi ja ehitasid turklaste runnakutele vastu panemiseks uus kaitsetorne. Aastast 1600 alates toimus Cinque Terre piirkonna arengus langus, mis poordus tanu La Spezia sojavaearsenali ehitamisele ja Genova ? La Spezia raudteeliini rajamisele taas tousuks alles 19. sajandil . Raudtee voimaldas kull kohalikel elanikel oma isolatsioonist paaseda, kuid toi kaasa ka traditsiooniliste tegevusalade hulgamise. Selle tulemuseks oli vaesuse kasv, mis sundis vahemalt 1970. aastateni, mil turism toi joukuse tagasi, paljusid valismaale emigreeruma.

Piirkonna majade varvierinevus tuleneb sellest, et kui kalamehed tegelesid ranna ligidal kalapuugiga, soovisid nad kergesti just oma maja silmas pidada. Sel viisil said nad veenduda, et nende naised olid ikka kodus oma naisekohuseid taitmas. Enamik nende viie kula elanikest teenisid raha kalapuugi ja nende kalade vaikestes sadamakulades muumisega. Kala oli ka nende pohitoidus.

Transport ja turism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Cinque Terre asulate lahedale viivad vaid uksikud autoga ligipaasetavad teed ja ka alates 2012 . aasta juunist kasutatav Vernazza kulla viiv tee on mitmes kohas vaga kitsas. Seegi viib aga asulast endast veidi vahem kui kilomeetri kaugusel olevasse parklasse. Seetottu voib olla parim sinna autoga uldse mitte reisida, vaid jatta auto La Spezia linna ja liikuda edasi rongiga.

La Spezia linnast Genovasse suunduvad rongid uhendavad Cinque Terre kulasid ulejaanud piirkonnaga. Linnadevaheliste rongide abil on seega Cinque Terre uhendatud ka Milano , Rooma , Torino ja Toscanaga . Riomaggiore ja Monterosso vahel kulgeb raudtee suuremas osas tunnelites.

Genova vanast sadamast ja La Spezia , Lerici ning Porto Venere asulatest lahtuv praam uhendab viiest kulast nelja (v.a. Corniglia).

Viite kula uhendab omavahel ka itaaliakeelset nime Sentiero Azzurro ("Taevasinine rada") kandev jalgrada. Riomaggiore ja Manarola kulasid uhendavat rada kutsutakse aga nimega Via Dell'Amore ('Armastuse rada') ja see on ka ratastoolidega labitav. Koige kergemini oli matkatav Manarola kulast Corniglia kulla viiv osa (mis on aga parast 2011. aasta oktoobri kahjustusi suletud) [2] , kuigi selle peamine Cornigliasse viiv rada loppes 368 astmest koosneva tousuga.

Toit ja vein [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Cinque Terre DOC

Tanu oma Vahemere-aarsele asukohale kasutatakse kohalikus koogis rohkelt mereande. Monterosso an?oovis on kohalik toit, millele on Euroopa Liit omistanud ka kaitstud geograafilise tahise . Cinque Terre maed on vaga suures ulatuses terrassideks kujundatud ja seal kasvatatakse viinamarju ning oliive. Nii Cinque Terre piirkond kui ka kogu Liguuria on tuntud basiiliku lehtedest, kuuslaugust, soolast, oliiviolist, seedermannipahklitest ja pecorino juustust valmistatud kastme pesto poolest. Isearanis tavaparane kohalik kupsetatud leivatoode on Focaccia . Kohalikest pagariaridest ja pizzeria 'dest leitav farinata on tuupiline kikerhernejahul pohinev pannkoogilaadne pikantne ja krobe suupiste. Corniglia on eriti tuntud oma miele di Corniglia ehk kohalikust meest valmistatud jaatise ( gelato ) poolest. [3]

Cinque Terre viinamarju kasutatakse kahe kohaliku veini valmistamiseks. Nii samanimelist veini Cinque Terre ( DOC -tahisega) kui ka Sciachetra veini valmistatakse samadest viinamarjasortidest ? Bosco , Albarola ja Vermentino . Neid veine toodab Manarola ja Volastra vahel asuv Cooperative Agricoltura di Cinque Terre . Teised DOC-tahisega tootjad on Forlini-Capellini, Walter de Batte, Buranco ja Arrigoni. Lisaks veinidele on teised populaarsed kohalikud joogid veini valmistamisest ule jaanud massist valmistatud brandi grappa ja sidrunitega maitsestatud magus likoor limoncello .

Kaitsmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 1998 rajas Itaalia Keskkonnaministeerium Cinque Terre kaitstud loodusliku mereala, et kaitsta sealset looduskeskkonda ja soodustada piirkonna polismaastikega uhilduva sotsiaalmajanduslikku arengut. [4] Aastal 1999 loodi Cinque Terre rahvuspark , et sailitada sealset okoloogilist tasakaalu ja kaitsta koha maastikku ning antropoloogilisi vaartusi. [5]

Sellest hoolimata kujutas vahenev huvi terrassidel maa harimise ja sealsete muuride hooldamise vastu kohale ohtu ja sel pohjusel lisati Cinque Terre aastatel 2000 ja 2002 Maailma malestusmarkide fondi jalgimisnimekirja. [6] Organisatsioon suutis kindlustada toetused ettevottelt American Express , et viia labi Cinque Terre sailitamisele puhendatud uuring. Selle valmimise jarel loodi koha haldamise plaan.

Cinque Terre lahedal asuvad linnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sopruslinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Galerii [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Villages all but wiped out as storms batter Italy's 'Cinque Terre' . Squires, Nick. The Daily Telegraph, 26.10.2011. Vaadatud 06.08.2012.
  2. Jalgradade seisukord . Parco Nazionale Cinque Terre. Vaadatud 09.04.2015.
  3. "Rick Steves' Best of Europe" [ alaline kodulink ] .
  4. Istituzione dell'area naturale marina protetta denominata "Cinque Terre" (G.U. della Repubblica Italiana n. 48 del 27 febbraio 1998).
  5. Istituzione del Parco nazionale delle Cinque Terre (G.U. 17 dicembre 1999, n. 295).
  6. World Monuments Fund - Cinque Terre .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]