"Chardonnay" [?ardonn'ee] on Burgundiast parinev viinamarjasort , mida kasutatakse tuntud valgete sordiveinide valmistamiseks. "Chardonnay'd" kasutatakse ka ?ampanja koostises; on olemas ka sajaprotsendiliselt "Chardonnay" marjadest valmistatud blanc de blancs ?ampanjad. Prantsusmaal tehakse "Chardonnay" sordist Chablis ' veini ning rikkalikke valgeid burgundereid .

Kasvatamispiirkonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Chardonnay" on maailma levinuim viinamarjasort. "Chardonnay'le" sobivad nii jaheda kliimaga alad kui ka soojad, kuivad alad. Tema peamised kasvualad jaavad Ameerika Uhendriikidesse (California), Austraaliasse, Prantsusmaale (Burgundia, Langudoc-Roussilion, Champagne), Itaaliasse, T?iilisse, Louna-Aafrikasse ja Argentinasse.

"Chardonnay'st" valmistatud veinide omadused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Chardonnay-vein on tavaliselt taidlane, suhteliselt suure alkoholisisaldusega ja tundub seetottu mitte paris kuiv olevat. Sellest marjast valmistatud vein voib olla kerge, varske, elav, nooruslik, samas mones teises kliimas voine, kreemjas, kompleksne ja korraliku arengupotentsiaaliga.