Boheem Enrico Caruso ja Nellie Melba esituses 1907. aastal New Yorgis
"Boheem"
(originaalpealkirjaga
"La boheme"
) on
Giacomo Puccini
ooper neljas vaatuses
Giuseppe Giacosa
ja
Luigi Illica
libretole
Henri Murgeri
romaani "Pildikesi boheemlaste elust" ("Scenes de la vie de boheme) ainetel.
Ooper esietendus 1. veebruaril 1896
Torino
Regio teatris.
- Mimi (sopran)
- Musetta (sopran)
- Rodolfo, luuletaja (tenor)
- Marcello, kunstnik (bariton)
- Schaunard, muusik (bariton)
- Colline, filosoof (bass)
- Benoit, majaperemees (bass)
- Alcindoro, riiginounik (bass)
- Parpignol (tenor)
Pariis, umbes 1830. aastal.
Joululaupaev uhes katusekambris. Luuletaja Rodolfo ja kunstnik Marcello uritavad kulmast ja naljast hoolimata tood teha. Kuid kulm saab voidu ja Rodolfo uus naidend laheb tuleroaks ahju, et tuba vahegi soojemaks saada. Saabuvad sobrad Colline ja Schaunard, kes on tanu onnelikule juhusele raha saanud ja toovad ohtusoogiks head-paremat. Laheb peoks, mida kuigivord rikub majaperemees Benoit' saabumine, kes nouab uuri maksmist. Kavalusega saadavad noored ta minema. Marcello, Schaunard ja Colline otsustavad minna Momuse kohvikusse edasi pidutsema, Rodolfo jaab aga uksi oma ajalehele lubatud artiklit kirjutama. Uksele kolab orn koputus. Saabub Mimi, kes elab naaberkorteris ja tuli oma kuunlale tuld otsima. Ootamatult tunneb Mimi end halvasti, kuid see moodub kiiresti. Segaduses kustuvad molemad kuunlad ja noored jaavad pimedasse. Mimil on ka kodu voti maha kukkunud, koos hakkavad nad seda otsima. Pimeduses noorte kaed kohtuvad. Rodolfo on volutud sellest ornast olendist ja sumpaatia on vastastikune. Kolavad soprade hoiked. Noored uhinevad nendega.
Ladina kvartalis. Momus' kohviku ees. Rodolfo ja Mimi liituvad soprade Colline'i, Schaunardi ja Marcelloga. Marcello on mossis, kuna Musetta, tema armsam, on ta parast jarjekordset riidu maha jatnud. Rahvahulgast ilmubki valju naeru saatel Musetta koos vanaldase kavaleri Alcindoroga. Musetta kaitub vaga valjakutsuvalt, et Marcello tahelepanu endale tommata. Musetta saab kavalusega vanamehest lahti ja tormab Marcello kate vahele. Ka boheemlaste kohvikuarve saab lopuks maksta Alcindoro.
Veebruar. Varahommik. Musetta ja Marcello on linnaaarses kortsis tood leidnud. Ka Rodolfo elab ja magab nuud siin, sest nad on Mimiga parast jarjekordset armukadedusstseeni lahku lainud. Marcello maalib kortsi ees. Saabub Mimi, kes, tudinud Rodolfo armukadedusest, on otsustanud jaadavalt temast lahku minna ning raagib Marcellole oma murest. Korraga ilmub Rodolfo. Mimi peidab end. Rodolfo kaebab sobrale Mimi "kerglaslikku" meelt; samuti tunnistab ta, et Mimi on raskesti haige ja paasemislootust tal ei ole. Raske kohahoog reedab Mimi peidupaiga. Noored otsustavad lahkumineku vaid kevadeni edasi lukata. Ka Musettal ja Marcellol on kasil jarjekordne riid.
Katusekambris. Rodolfo ja Marcello meenutavad ilusaid aegu, kui nad olid kumbki koos oma armastatuga. Saabuvad Colline ja Schaunard. Sobrad otsustavad kurva meele lohutamiseks peo korraldada, kust ei puudu ei tants ega duellid. Keset roomsat mollu astub tuppa ehmunud Musetta, kes teatab, et Mimi on all ukse taga ja surmani haige. Rodolfo aitab Mimi tuppa ja paneb ta voodile. Musetta saadab Marcello oma ehteid muuma, et rohtu osta, ja laheb ise ka valja, et Mimile kate soojendamiseks muhv osta. Ka Colline lahkub. Kui noored jaavad kahekesi, meenutavad nad oma esimest kohtumist jouluool. Sobrad tulevad tagasi ja teatavad, et arst on saabumas. Kuid on juba hilja, Mimi sureb vaikselt Rodolfo kate vahel.
- "Che gelida manina" (Rodolfo; I vaatus)
- "Mi chiamano Mimi" (Mimi; I vaatus)
- "Quando men' vo" (Musetta; II vaatus)
- "Donde lieta"(Mimi; III vaatus)