Bilbo Paunaste

Bilbo Paunaste (eestikeelses esimeses tolkes Bilbo Baggins ) on peategelane John Ronald Reuel Tolkieni 1937. aastal ilmunud romaanis " Kaabik ehk Sinna ja tagasi " ning korvaltegelane " Sormuste isanda " triloogiasse kuuluvates raamatutes.

"Kaabik ehk Sinna ja tagasi" [ muuda | muuda lahteteksti ]

Romaanis "Kaabik" on Bilbo mugavusi hindav viiekumnendates eluaastates kaabik , kes palgatakse hoolimata tema vastuvaidetest murdvargaks pakapikkude kuninga Thorin Tammiskilbi ning volur Gandalfi korraldatud ekspeditsioonile. Eesmark on rannata Uksildastesse Magedesse, et votta lohe Smaug 'ilt tagasi oma esiisade koda ning varandus.

Retk viib rannuseltskonna labi haldajateriigist Rivendellist , ule UduMagede ning labi Sunklaane , joudes viimaks valja Jarvelinna . Uksildastesse magedesse joudes suudavad pakapikud lohe minema kihutada ning voidavad tagasi oma kunagise kuningriigi. Sealsamas toimub ka Viie Vae Lahing.

Oma retkel kohtub Bilbo paljude muinasjutuliste tegelastega, sealhulgas trollide , haldjate , hiidamblike , mehega, kes suudab muutuda karuks, maekollide , kotkaste , huntide ning viimaks limase ja roovelliku Guglunkiga . Maa all maekollide kaikudes ekseldes leiab Bilbo juhuslikult nahtamatuks tegeva sormuse, mille abil paaseb Guglunki eest pogenema.

Reisi lopuks on Bilbo oma kaaslasi korduvalt ohtlikest olukordadest paastnud ning muutunud seelabi palju targemaks ja enesekindlamaks. Nii paastab ta oma vaikese haldjamooga abil pakapikud hiidamblike vorkudest ning kasutab volusormust nii selleks, et nahtamatuna ohtlikes paikades luurel kaia kui ka pakapikke haldjate vangikongist valja aidates.

Kui pakapikkude pinged tagasivoidetud varanduse jagamise umber suureks paisuvad, puuab Bilbo vastaspooli (paraku edutult) lepitada, kasutades mojutajana isegi varastatud perekonnareliikviat Laekakivi . See pingestab kull tema suhteid Thoriniga, kuid nad lepivad hiljem siiski Thorini surivoodil ara.

Loo lopus poordub Bilbo tagasi ning avastab koju Maakonda joudes, et osa sugulasi, kes teda surnuks pidasid, on tema valdusi ule votmas. Bilbo leiab, et tanu pakapikkudelt saadud varanduseosale on temast saanud joukas mees, ent peale selle on ta saanud oluliselt rikkamaks ka oma hingelt ? ta on kogenum ja elutargem. Ka volur Gandalf tunnistab, et Bilbo pole enam seesama kaabik, kes kunagi oma odusast Kaabikuurust teekonda alustas. Raamatu lopus jaab kolama todemus, et teekond ei lope mitte sihtkohta joudmisega, vaid alles hetkel, mil randur ise on tundnud oma vabanemist ja onnistust ning on valmis poorduma tagasi koju.

"Sormuste isand" [ muuda | muuda lahteteksti ]

" Sormuse Vennaskond ", triloogia esimene raamat, algab Bilbo 111. sunnipaevaga. "Kaabikus" toimunud sundmustest on selleks ajaks moodunud 60 aastat. Raamatu peategelaseks on Bilbo nobu Frodo Baggins , kes tahistab samal paeval oma 33. sunnipaeva.

Elupoline poissmees Bilbo on vahepeal lapsendanud orvuks jaanud noo Frodo ning teinud temast oma parija. Aimamata Voimusormuse olulisust, on Bilbo kogu vahepealse aja seda enda kaes hoidnud, kasutades seda vajadusel vaid tuutute sugulaste eest pagemiseks. Gandalf on aga valja selgitanud, et tegemist on uhega tumeda voluri Sauroni sepistatud sormustest. Voimusormus on pikendanud Bilbo eluiga vorreldes tavalise kaabikueluga nii, et ta naeb ka 111-aastasena endiselt viiekumnene valja. Esialgu ei mojuta Sormus Bilbot nii, nagu eelmiseid omanikke, kuid ajapikku hakkab see siiski ta meeli noiduma. Ta ei suuda enam rahulikult uinuda ning tunneb endas seletamatut pinget.

Enda ja Frodo sunnipaevade tahistamiseks uletab Bilbo iseennast ning kutsub Paunaotsale kulla kogu Maakonna rahva. Seal annab ta oma valdused ule Frodole , jatab naabritele oma noudmiseni aadressi, pistab Voimusormuse sorme ning kaob. Kuigi Bilbo on loplikku kodust lahkumist juba pikalt plaaninud, reageerib ta Gandalfi palvele jatta ka sormus Frodole kahtluste ja paanikaga. Ta keeldub sormust ara andmast, nimetades seda oma "kullakeseks", tapselt nagu tegi seda kunagi ka Guglunk . Seepeale agestub Gandalf oma vana sobra peale ning puuab talle moistust pahe panna. Bilbo tunnistab viimaks, et ei soovi tegelikult sormust, ning loovutab selle vabatahtlikult, olles esimene sormuse omanik, kes sel moel on talitanud. Samal ool lahkub ta Maakonnast ning Kaabiklas ei nahta teda enam iial.

Vabastanud end Voimusormuse mojude kutkest, randab Bilbo esmalt Rivendelli ning suundub sealt edasi Uksildastesse Magedesse pakapikkude juurde. Sealt naasnud, veedab Bilbo jargnevad 17 aastat tagasitombunult haldjate juures, sisustades oma aega soomise, magamise ja luuletuste ning malestuste kirjutamisega.

Frodo on otsustanud sormuse Mordoris havitada ning jouab oma eksirannakutel koos kolme sobra, Samwise Gamgee ehk Sami, Ilomac Kangepuki ehk Merry ning Peregrin Tuki ehk Pippiniga samuti Rivendelli . Ta leiab eest Bilbo, kes on endiselt elus, kuid Voimusormuse mojudest vabanenuna on ta silmnahtavalt vananenud. Uuesti sormust nainud, puuab ta akkmote ajel seda Frodolt varastada ning tuleb moistusele alles siis, kui naeb Frodot kabuhirmus taganemas. Ta palub noolt pisarsilmil andeks, et jattis kogu sormusega kaasneva koorma tema kanda.

Parast seda, kui sormus saab " Kuninga tagasitulekus " havitatud, kulastavad Gandalf ja neli kaabikut tagasiteel taas Rivendelli ning leiavad sealt Bilbo. Ta annab Frodole kaasa paki kasikirju, mis osutuvad tolgeteks haldjakeelest, ning Samile koti kulda, mis on tema viimased saastud varandusest, mis kunagi Smaugilt tagasi sai voideldud.

Kaks aastat hiljem liitub Bilbo Gandalfi , Elrondi , Galadrieli ja Frodoga , et minna koos Grey Havensi sadamasse, et sealt laevaga ule mere soita. Selleks ajaks on ta tahistanud juba oma 131. sunnipaeva ning saanud seelabi vanimaks kaabikuks, kes kunagi Maakonnas elanud (arvestades, et kaabiku tavaline vanus on sada aastat).

Lisa [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nagu selgub " Sormuste isanda " lisadest, sundis Bilbo Paunaste Bungo Paunaste ja Belladonna Tuki peres. Raamat nimetab Bilbo sunnipaevana 22. septembrit 1290.

Paunaotsa Paunasted oli uks Kaabikla vanemaid, rikkamaid ja lugupeetumaid kaabikute perekondi kuni aastani 1341, mil Bilbo ootamatult oma rannakule kadus ning teda Maakonnas surnuks hakati pidama.