Beslan
osseedi Бесл?н (Beslan) vene Беслан (Beslan)
Beslani raudteejaam
Beslani vapp
Pindala	24 km²
Elanikke	4800 (1926) [1]
Koordinaadid	43° 11′ N , 44° 32′ E

Beslan on linn Venemaal Pohja-Osseetias Ingu??ia piiri lahedal 15 km kaugusel Vladikavkazist , Osseedi tasandikul Tereki joe paremal kaldal. See on Pravobere?noi rajooni keskus, rajoonialluvusega linn.

Linn sai ule maailma kurikuulsaks 2004. aasta Beslani pantvangikriisi jarel.

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elanike arvu dunaamika:

• 1959: 19 400
• 1967: 25 000
• 1970: 26 900
• 1979: 29 900
• 1989: 32 400
• 1992: 34 100
• 1996: 33 900
• 1998: 34 300
• 2000: 34 500
• 2001: 34 600
• 2002: 33 600
• 2008: 36 000

Beslan on Vladikavkazi ja Mozdoki jarel suuruselt kolmas linn Pohja-Osseetias.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Beslan on tahtis raudteesolm , mis asub Doni-aarset Rostovi Bakuuga uhendaval raudteel ning Vladikavkazi viiva raudteeharu algus.

Linnalik asula kujunes 1940. aastatel suure maisitootlemiskombinaadi (endise tarklise-siirupikombinaadi) juurde ning sai linna oigused 1950 . aastal. Kombinaadis valmistatakse maisist tarklist , siirupit , glukoosi , dekstriini , maisioli ja kuivsoota. Kombinaadi nimi on AO "Beslan-kombinat". Selle peadirektor on Azapat Hadikov.

Linnas on ka autode eriseadmete tehas, elektromehaanikatehas ja teised tehased ning omblusvabrik. Toodetakse ehitusmaterjale.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Asula rajasid 1847 . aastal teistest Osseetia piirkondadest saabunud asunikud, kes panid sellele kohaliku feodaali Beslan Tulatovi jargi nimeks Beslanokau (Бесланыхъæу 'Beslani asundus'). Ametlikult hakati kula kutsuma Tulatovi perekonnanime jargi Tulatovo voi Tulatovskoje .

1941 . aastal sai Tulatovskoje kula nimeks Iriston ('osseedi'). 1950 . aastal linna staatuse andmisel nimetati asula umber Beslaniks.

Pantvangikriis [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Beslani pantvangikriis

1. septembril 2004 algas Beslani pantvangikriis . Relvastatud mehed ja naised hoivasid uhe keskkooli, vottes pantvangi mitusada opilast, lapsevanemat ja opetajat. Polnud ilmne, kes rundajad on, kuid uldise arvamuse kohaselt oli tegemist t?et?eeni massulistega. 3. septembril rundasid Venemaa relvastatud eriuksused tormijooksuga koolimaja ja vabastasid vangid. Ametlikel andmetel hukkus 344 tsiviilisikut, neist 186 last, sadu inimesi sai haavata ^[2] .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Igor Taro . Beslani pantvangikriis sai verise lopu Ohtuleht, 4. september 2004