Beatrix Potter
(
28. juuli
1866
London
?
22. detsember
1943
Cumbria
Sawrey) oli Briti lastekirjanik, illustraator ja seeneteadlane.
Ta on tuntud eelkoige tanu oma lasteraamatute sarjale, mille peategelasteks olid loomad, kellest tuntuim on
Peeter Pikk-korv
.
Potter sundis joukas perekonnas. Tal oli noorem vend Walter Bertram (1872?1918). Tema vanemad huvitusid
kunstist
ja
loodusest
ning nautisid maaelu. Isa Rupert William Potter oli
kohtuadvokaat
, kes oma
investeeringutega
aktsiatesse
sai
1890. aastatel
vaga rikkaks. Vanaisa Edmund Potter oli
1861
?
1874
parlamendi liige
.
Beatrix Potter (keskel) isa (vasakul) ja vennaga (paremal, 1894)
Lapsena oli Beatrixil ja Bertramil palju pisikesi loomi, kelle kaitumist nad hoolikalt jalgisid ja keda nad palju joonistasid. Nende hulka kuulusid
hiired
,
kuulikud
,
siil
, moned
nahkhiired
, lisaks oli perekonnal
liblikate
ja teiste
putukate
kogu. Suved veetsid nad
?otimaal
ja Loode-Inglismaal
Cumbrias
. Beatrixile palgati
koduopetajaid
, kuni ta oli 18 aastat vana. Ta oli innukas opilane ning omandas laialdased teadmised keeltest,
kirjandusest
,
bioloogiast
ja
ajaloost
. Potter sai
seltsidaami
valjaoppe, aga ei tootanud seltsidaamina kunagi.
Ka tema kunstiannet margati varakult ja talle palgati
joonistamisopetajaid
. Beatrixil kujunes valja isikuparane stiil. Peamiselt joonistas ta
vesivarvidega
. Lisaks toelistele ja valjamoeldud loomadele joonistas ta putukaid,
fossiile
,
arheoloogiamalestisi
ja
seeni
.
Beatrix Potteri joonistatud seened
Potter oli huvitatud koigist
loodusteadustest
peale astronoomia. Kuid see huvi oli
eklektiline
: ta kogus fossiile, uuris Londonis
valjakaevamistel
leitud
arheoloogilisi
leide ja huvitus
putukateadusest
. Koigil neil aladel joonistas ta oma uurimisobjekte jarjest suuremate oskustega.
1890. aastatel hakkas ta keskenduma
mukoloogiale
. Seeni joonistada meeldis talle juba lapsena, sest need olid ilusad varvilised, ei jooksnud eest ara ja pusisid samas asendis. 1892 tutvus ta loodusteadlase Charles McIntoshiga, kes aitas tal parandada joonistuste tapsust ja opetas talle
taksonoomiat
.
Potterit hakkas huvituma seente
paljunemine
, ta hakkas seente
eoseid
mikroskoobiga
uurima ja nahtut ules joonistama.
1895
tootas ta valja teooria, mille jargi seened voivad eostest
idaneda
. Tema onu
Henry Roscoe
oli
Londoni ulikooli
asekantsler ja tema kaudu konsulteeris ta
Kew' botaanikaaia
tootajatega. Kuid botaanikaaia direktor
William Thiselton-Dyer
keeldus tema joonistusi isegi vaatamast nii selleparast, et Potter oli naine, kui ka selleparast, et ta oli amatoor. Seejarel pani Potter oma jareldused kirja artiklisse "Seeneeoste idanemisest" ja esitas selle
Linne uhingule
.
[1]
Potteril kui naisel ei lubatud oma artikli arutamisel osaleda, uhing leidis, et kasikiri vajaks enne publitseerimist veel toimetamist, aga seejarel Potter vottis artikli tagasi,
[1]
see laks kaduma ja toenaoliselt havitati. Nahes, et tal ei ole voimalik teadlaseks saada, loobus Potter selle poole puudlemisest.
Parast seda, kui teda saatis moningane edu
postkaartide
ja
bro?uuride
illustreerimisel, kirjutas ja illustreeris ta oma esimese raamatu. See oli lasteraamat "
Lugu Peeter Pikk-korvast
" (
1901
).
[2]
Jargmisel aastal ilmus kordustrukk juba suuremas kirjastuses. Raamat oli menukas ja naine hakkas kirjanikuks, avaldades 23 lasteraamatut, mille peategelasteks olid loomad. Neist 19 raamatut ilmus enne
esimest maailmasoda
.
[3]
Oma valdused (1600 hektarit koos hoonetega) parandas ta Suurbritannia loodus- ja kultuuriparandi alalhoiuga tegelevale organisatsioonile National Trust for Places of Historic Interest or Natural Beauty.
[3]
Tema elust on tehtud biograafiline draamafilm "
Preili Potter
" ("Miss Potter"; 2006), kus teda kehastas
Renee Zellweger
.