| Baranavi?y
|
|---|
|
|
[
bar'anavit?o
]
|
| valgevene
|
Баранав?чы * / Baranavi?y
*transkriptsioon: Baranavit?o
|
| vene
|
Барановичи
(Baranovit?i)
|
|
 |
|
| Pindala
|
80,66 km²
|
|---|
| Elanikke
|
171 361
(1.01.2024)
[1]
 |
|---|
|
| Koordinaadid
|
53° 7′ N
,
25° 59′ E
|
|---|
|
|
Lenini valjak
Baranavi?y
(
transkribeerituna
Baranavit?o
) on linn
Valgevenes
Bresti oblastis
,
Baranavi?y rajooni
halduskeskus. Asub 139 kilomeetri kaugusel riigi
pealinnast
Minskist
.
Elanike arv on 178 400 (2013) ja oli 169 500 (
2007
). Augustis 2012 laiendati linna piire, liites linnaga 11 asulat 7700 elanikuga.
[2]
Baranavi?y kulast on esimesed teated aastast
1706
. Sel ajal asus kula Poolas.
Poola jagamise
kaigus laks asula Venemaale. Linn tekkis raudteede solmpunktina 19. sajandi 70. aastatel, ametlikuks asutamisajaks loetakse
1871
. aastat.
1897
oli linnas 4600 elanikku, kellest umbes pooled olid
juudid
.
1916 toimus linna lahedal
Baranavi?y lahing
, milles hukkus 80 000 vene sodurit. 1919 sai linnaoigused.
1921
laks linn
Riia rahulepingu
jargi Poolale ja kandis poolaparast nime Baranowicze (praktikas kuulus linn alates 1919. aastast Poolale, valja arvatud luhike hetk 1920. aastal poolakate voidetud Poola-bol?evike soja ajal, samal ajal kui Riia rahu kinnitas linna kuulumist Poolale ja poolakatele). 1938. aastal moodustasid poolakad Baranowicze elanikest 47%, juudid 36%, valgevenelased 11%, venelased ja teised vahemused 4%. Septembris 1939 okupeerisid linna Noukogude vaed ja Baranavi?yst sai oblastikeskus
Valgevene NSV
koosseisus. 1941?1944 kestis Saksa okupatsioon. Baranavi?y oli oblastikeskus kuni
8. jaanuarini
1954
, mil
Baranavi?y oblast
likvideeriti ja tema territoorium liideti
Bresti oblastiga
. Aastast
1991
on Baranavi?y iseseisva
Valgevene Vabariigi
koosseisus.
|
|---|
| Rajoonid
|
|
| Oblastilise alluvusega linnad
|
|
|---|
