Ahvileivapuu
ehk
baobab
(
Adansonia
) on
lehtpuude
perekond
kassinaeriliste
sugukonnast
.
[1]
Perekonda kuulub 10 liiki, mis kasvavad troopilises
Aafrikas
,
Madagaskaril
ja
Austraalias
:
Adansonia digitata
oiepung
Adansonia digitata
ois
Ahvileivapuudel on
sormjad
liitlehed
ning suured, valged ja lohnavad oied.
Ahvileivapuu
tuvi
on pehme ning veerohke, mahutades kuni 100 000 liitrit vedelikku.
[2]
Kuivaperioodil saavad
elevandid
ahvileivapuust vedelikku.
Ahvileivapuude
niin
on tugev ja nende
puukoor
sisaldab ravitoimega
adansoniini
.
Ahvileivapuude
vili
on piklik kurgitaoline
kupar
, mille jahune sisu on soodav.
Need puud voivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. Tanapaeval loetakse koige jamedamaks ahvileivapuuks Louna-Aafrikas kasvavat Sunlandi Suurt baobabi. Tema tuve labimoot on 10,64 meetrit ja umbermoot 47 m.
[3]
Taime nimetus tuleneb nii loomadele kui ka inimestele soodavatest viljadest.
Ahvileivapuud kutsutakse ka pea peale pooratud puuks. Temaga seostatakse mitmeid legende. Uhe legendi jargi olevat
kurat
rebinud ahvileivapuu maa seest valja ning surunud baobabi oksad maa sisse, juured aga jaid ohku.
Teine legend jutustab temast kui esimesest puust, kelle
jumal
maa peale loi ja kuni baobab noudmisi esitas olevat jumal vihastanud ja puu vaigistamiseks pahupidi maa sisse keeranud.
Kohalikud on labi aegade ahvileivapuud puhaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud labi riitusi.