Ahvileivapuu
Harilik ahvileivapuu Adansonia digitata
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hoimkond	Oistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond	Kassinaerilised Malvaceae
Perekond	Ahvileivapuu Adansonia L.

Ahvileivapuu ehk baobab ( Adansonia ) on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnast . ^[1]

Klassifikatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Perekonda kuulub 10 liiki, mis kasvavad troopilises Aafrikas , Madagaskaril ja Austraalias :

• Adansonia digitata ? harilik ahvileivapuu
• Adansonia fony
• Adansonia gibbosa
• Adansonia grandidieri ? sammas-ahvileivapuu
• Adansonia gregorii ? Gregori ahvileivapuu
• Adansonia madagascariensis ? madagaskari ahvileivapuu
• Adansonia perrieri
• Adansonia rubrostipa ? tunn-ahvileivapuu
• Adansonia suarezensis
• Adansonia za .

Kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ahvileivapuudel on sormjad liitlehed ning suured, valged ja lohnavad oied.

Ahvileivapuu tuvi on pehme ning veerohke, mahutades kuni 100 000 liitrit vedelikku. ^[2] Kuivaperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku.

Ahvileivapuude niin on tugev ja nende puukoor sisaldab ravitoimega adansoniini .

Kasutus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar , mille jahune sisu on soodav.

Sunlandi Suur baobab [ muuda | muuda lahteteksti ]

Need puud voivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. Tanapaeval loetakse koige jamedamaks ahvileivapuuks Louna-Aafrikas kasvavat Sunlandi Suurt baobabi. Tema tuve labimoot on 10,64 meetrit ja umbermoot 47 m. ^[3]

Nimi ja legendid ning uskumused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Taime nimetus tuleneb nii loomadele kui ka inimestele soodavatest viljadest.

Ahvileivapuud kutsutakse ka pea peale pooratud puuks. Temaga seostatakse mitmeid legende. Uhe legendi jargi olevat kurat rebinud ahvileivapuu maa seest valja ning surunud baobabi oksad maa sisse, juured aga jaid ohku. Teine legend jutustab temast kui esimesest puust, kelle jumal maa peale loi ja kuni baobab noudmisi esitas olevat jumal vihastanud ja puu vaigistamiseks pahupidi maa sisse keeranud.

Kohalikud on labi aegade ahvileivapuud puhaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud labi riitusi.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]