Baha’u’llah,
araabia keeles
'Jumala auhiilgus', on tiitel, mille vottis endale
baha'i usu
algataja,
Mirza Husayn-´Ali
(1817-1892).
Sundinud
19. sajandi
Parsia
korgest soost perekonnas, loobus Baha’u’llah poliitilisest positsioonist, mida talle noormehena pakuti ja otsustas kasutada oma varandust vaeste ja viletsate eest hoolitsemiseks. Ta hakkas
Shirazist
parit noore kaupmehe Babi ('varav') jargijaks. Bab vaitis end olevat Parsia uhiskonda muutma maaratud uue religiooni kandja. Bab kuulutas ette teise Jumala sonumitooja peatset tulekut, kes taidab
judaismi
,
kristluse
,
islami
ja teiste peamiste maailma religioonide ennustused, juhatades sisse rahu ja oigluse ajastu koigile inimestele. Kui riigivoimud Babi
1852
. aastal hukkasid, poordusid paljud tema liikumise pooldajad, babid, juhatuse saamiseks Baha’u’llah’ poole.
Aastal 1852
Teheranis
babina tegutsemise parast vangis olles sai Baha’u’llah esimest korda teateid Babi ettekuulutatud missioonist. Parast vanglast vabanemist saadeti ta pagendusse
Bagdadi
ja
1863
. aastal teatas ta, et on Jumala kauaoodatud sonumitooja. Enamik babisid aktsepteeris seda teadet ja nii sundis baha’i kogudus.
Neljakumne pagenduses veedetud aasta jooksul, kull Parsia ja
Osmanite riigi
voimude kaes, Bagdadis,
Konstantinoopolis
,
Adrianoopolis
ja lopuks Osmanite riigi kurjategijate karistuskohas
Akkos
Palestiinas
(praegune
Iisrael
)
1868
. aastal, avaldas Baha’u’llah enam kui 100 koidet Jumalast inspireeritud mustilisi teoseid, eetilisi ja uhiskonnaopetusi, seadusi ja korraldusi. Ta poordus ka oma aja kuningate ja valitsejate, sh Parsia
?ahhi
,
Osmanite sultani
,
paavst Pius IX
, Saksa keisri
Wilhelm I
,
kuninganna Victoria
, Austria keisri
Franz Joseph I
,
Napoleon III
ja Laane valitsusjuhtide poole, teatades neile oma ilmutusest. Ta manitses neid valitsema oma alamaid oigluse ja kaastundega ning hoiatas, et vastasel juhul kaotavad nad oma voimu.
Baha’u’llah’ lakituse pohipunktidena voib kokkuvotlikult nimetada ulemaailmset uhtsust ja oiglust. Ta opetas, et on vaid uks Jumal, kes on avaldanud oma tahet mitmete jumalike opetajate kaudu, nagu
Aabraham
,
Mooses
,
Jeesus
,
Muhamed
,
Kri?na
,
Buddha
ja
Zarathustra
. Vaatamata sellele, et nende poolt asutatud suurte religioonide uhiskondlikud opetused erinevad soltuvalt nende ilmutamise ajast ja kohast, on koigi uskude vaimne olemus sama: koigi inimeste eesmark on tunda ja kummardada oma Loojat. Sel ajastul on inimkond voimeline tunnistama Jumala, religiooni ja inimkonna ainsust. Baha’u’llah opetas samuti, et mehed ja naised on oiguslikult vordsed, et teaduse ja religiooni opetused on omavahel kooskolas, et aarmuslik vaesus ja rikkus tuleb kaotada, haridus peab olema ulemaailmne ja kohustuslik, ning et tuleb valida uks ulemaailmne abikeel, holbustamaks rahvusvahelist suhtlemist ja uksteise moistmist.
Oma surma eel 1892. aastal kandis Baha’u’llah hoolt baha’i koguduse juhtimise jarjepidevuse eest, kindlustamaks selle uhtsust ja kaitsmaks seda lohenemise eest. Tema vanim poeg ´Abbas Effendi (kes vottis endale tiitliks ‘Abdu’l-Baha, mis tahendab 'Jumala auhiilguse teener') nimetati baha’i usu juhiks ja ainsaks Baha’u’llah’ kirjutiste volitatud tolgendajaks. See tegu voimaldas baha’i kogudusel labida oma olemasolu esimese sajandi kindla rikkumata uhtsusega, vaatamata selle valistele ja sisemistele valjakutsetele.