Baha'u'llah

Allikas: Vikipeedia
Baha'u'llah' puhamu

Baha’u’llah, araabia keeles 'Jumala auhiilgus', on tiitel, mille vottis endale baha'i usu algataja, Mirza Husayn-´Ali (1817-1892).

Sundinud 19. sajandi Parsia korgest soost perekonnas, loobus Baha’u’llah poliitilisest positsioonist, mida talle noormehena pakuti ja otsustas kasutada oma varandust vaeste ja viletsate eest hoolitsemiseks. Ta hakkas Shirazist parit noore kaupmehe Babi ('varav') jargijaks. Bab vaitis end olevat Parsia uhiskonda muutma maaratud uue religiooni kandja. Bab kuulutas ette teise Jumala sonumitooja peatset tulekut, kes taidab judaismi , kristluse , islami ja teiste peamiste maailma religioonide ennustused, juhatades sisse rahu ja oigluse ajastu koigile inimestele. Kui riigivoimud Babi 1852 . aastal hukkasid, poordusid paljud tema liikumise pooldajad, babid, juhatuse saamiseks Baha’u’llah’ poole.

Aastal 1852 Teheranis babina tegutsemise parast vangis olles sai Baha’u’llah esimest korda teateid Babi ettekuulutatud missioonist. Parast vanglast vabanemist saadeti ta pagendusse Bagdadi ja 1863 . aastal teatas ta, et on Jumala kauaoodatud sonumitooja. Enamik babisid aktsepteeris seda teadet ja nii sundis baha’i kogudus.

Neljakumne pagenduses veedetud aasta jooksul, kull Parsia ja Osmanite riigi voimude kaes, Bagdadis, Konstantinoopolis , Adrianoopolis ja lopuks Osmanite riigi kurjategijate karistuskohas Akkos Palestiinas (praegune Iisrael ) 1868 . aastal, avaldas Baha’u’llah enam kui 100 koidet Jumalast inspireeritud mustilisi teoseid, eetilisi ja uhiskonnaopetusi, seadusi ja korraldusi. Ta poordus ka oma aja kuningate ja valitsejate, sh Parsia ?ahhi , Osmanite sultani , paavst Pius IX , Saksa keisri Wilhelm I , kuninganna Victoria , Austria keisri Franz Joseph I , Napoleon III ja Laane valitsusjuhtide poole, teatades neile oma ilmutusest. Ta manitses neid valitsema oma alamaid oigluse ja kaastundega ning hoiatas, et vastasel juhul kaotavad nad oma voimu.

Baha’u’llah’ lakituse pohipunktidena voib kokkuvotlikult nimetada ulemaailmset uhtsust ja oiglust. Ta opetas, et on vaid uks Jumal, kes on avaldanud oma tahet mitmete jumalike opetajate kaudu, nagu Aabraham , Mooses , Jeesus , Muhamed , Kri?na , Buddha ja Zarathustra . Vaatamata sellele, et nende poolt asutatud suurte religioonide uhiskondlikud opetused erinevad soltuvalt nende ilmutamise ajast ja kohast, on koigi uskude vaimne olemus sama: koigi inimeste eesmark on tunda ja kummardada oma Loojat. Sel ajastul on inimkond voimeline tunnistama Jumala, religiooni ja inimkonna ainsust. Baha’u’llah opetas samuti, et mehed ja naised on oiguslikult vordsed, et teaduse ja religiooni opetused on omavahel kooskolas, et aarmuslik vaesus ja rikkus tuleb kaotada, haridus peab olema ulemaailmne ja kohustuslik, ning et tuleb valida uks ulemaailmne abikeel, holbustamaks rahvusvahelist suhtlemist ja uksteise moistmist.

Oma surma eel 1892. aastal kandis Baha’u’llah hoolt baha’i koguduse juhtimise jarjepidevuse eest, kindlustamaks selle uhtsust ja kaitsmaks seda lohenemise eest. Tema vanim poeg ´Abbas Effendi (kes vottis endale tiitliks ‘Abdu’l-Baha, mis tahendab 'Jumala auhiilguse teener') nimetati baha’i usu juhiks ja ainsaks Baha’u’llah’ kirjutiste volitatud tolgendajaks. See tegu voimaldas baha’i kogudusel labida oma olemasolu esimese sajandi kindla rikkumata uhtsusega, vaatamata selle valistele ja sisemistele valjakutsetele.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]