|
See artikkel raagib Afganistani provintsist; Badakhsh?niks voidakse nimetada ka ajaloolist piirkonda
Badah?ani
|
Badakhsh?ni provints
|
---|
|
pu?tu
? ?????? ?????
de Badakhsh?n Wil?yat
|
dari
????? ??????
Vel?yat-e Bada???n
|
|
Pindala: 44 059 km²
|
Elanikke: 919 900
(2013/2014)
|
Rahvastikutihedus: 20,9 in/km²
|
Keskus:
Fey??b?d
|
|
Badakhsh?ni provints
on 1. jargu haldusuksus (
provints
)
Afganistani
kirdeosas. See piirneb
Tad?ikistani
,
Hiina
ja
Pakistaniga
. See on uks 34 Afganistani provintsist.
Badakhsh?ni provints asub Afganistani aarmises kirdeosas
Hinduku?i
magede ja
Amudarja
joe vahel. See piirneb pohjas
Tad?ikistaniga
, idas 76 km pikkuselt
Hiina
Xinjiangi
Uiguuri autonoomne piirkonnaga ja kagus
Pakistaniga
. Louna poole jaab Afganistani
N?rest?ni provints
ja laane poole
Takh?ri provints
.
Provintsi pindala on 44 059 km
2
.
Badakhsh?ni provints on osa
Badah?anist
, mille teise osa moodustab
Tad?ikistanis
asuv
Magi-Badah?an
.
Badakhsh?ni provintsi rahvaarv on muutunud jargmiselt:
- 1957: 430 424
- 1979: 497 000
- 2004: 1 048 600
Peamised rahvad provintsis on
tad?ikid
,
usbekid
,
kirgiisid
,
pamiirlased
ja
pu?tud
. Badah?anlased moodustavad
tad?ikkide
eraldi etnilise ruhma ja usulise kogukonna. Nende murded on suguluses kunagise
sogdi keelega
. Usutunnistuselt on nad
ismailiidid
.
Suurem osa Badakhsh?ni provintsi elanikke on
sunniidid
ning palju on ka
imamiitlikke
?iiite (
ismailiidid
ja
nizariidid
).
Badah?an oli kunagi osa
Baktriast
.
Alates
1657
. aastast oli Badah?an iseseisev Usbeki vurstiriik.
1822
?
1859
pidi ta maksma andamit
Kond?zile
. Alates 1859. aastast on ta luhikeste katkestustega olnud Afganistani (hiljem osalt Venemaa, Noukogude Liidu ja Tad?ikistani) osa.
1873
. aastal maarati
Inglise
-
Vene
lepinguga kunstlikult kindlaks provintsi piirid ning tunnustati sonaselgelt selle kuulumist
Kabuli emiirile
.
Puhvertsoonina
Venemaa
ja
Briti
valduste vahel loodi provintsi koosseisus
V?kh?ni koridor
.
Aastal
1895
jagati provints
Afganistani
ja
Venemaa
vahel ning piiriks maarati
Pand?i jogi
. Venemaale kuulunud osa on praegu
Tad?ikistani
Magi-Badah?ani
autonoomne vilajett.