Burokratism
ehk
burokraatlik valitsuskultuur
(
mesogrupp
) margib uhiskonnakorda, milles riigi burokraatlik aparaat on koondanud voimutaiuse enda katte (maksutulud, teadmised, seadusloome ja karistuspoliitika) ning allutab koigi teiste isikute ja gruppide elukorralduse oma huvidele. Burokratism on kahedimensioonilises
uhiskonnakorralduse
mudelis uks neljast
sotsiaalsest korrast
.
[1]
Burokraatia
saavutab oma ulemvoimu, apelleerides hadas voi puuduses olevate inimeste abistamise vajadusele.
Burokratism tekib, kui
ametnikud
riigi
haldussusteemi
ara kasutades koondavad voimu enda katte ja hakkavad kas otse voi kaudselt kogukonna voi uhiskonna
esindusorganit
ara kasutades kehtestama seadusi enda huvidest lahtudes. Seetottu on burokratismi tunnuseks
oigusaktide
arvu kiire kasv ning karistuspoliitika, mis on suunatud
ametnike
poolt kehtestatud
oiguskorra
rikkujate
karistamisele
, kuid mis jatab tegelike
kuritegude ohvrid
ilma nii kaitsest kui ka kompensatsioonist. Teiseks tunnuseks on
maksukoormuse
kasv, mis on tingitud uhelt poolt
riigieelarvest
tootasu saavate ametnike arvu kasvust ja teiselt poolt sunnist, maksta uha suuremas koguses
raha
nendele, kes ise oma elu ja toimetulekuga hakkama ei saa. Koik see on voimalik, kui tootmises minnakse ule
plaanimajandusele
ning raha asendatakse
t?ekkidega
, millega kindlustatakse, et iga inimene saab soetada enesele vajaliku koguse eluks tarvilikke kaupu.
Burokratistliku
maailmavaate
pooldaja tunnuseks on arusaam, et inimeste toimetuleku ja
heaolu
eest vastutab
riik
, s.t selle burokraatlik aparaat.
