Axel Martin Fredrik Munthe ( 31. oktoober 1857 Oskarshamn ? 11. veebruar 1949 Stockholm ) oli rootsi arst ja kirjanik, keda rohkem tuntakse tema autobiograafilise teose " San Michele raamat " jargi.

Munthe abiellus oma esimese abikaasa Ultima Hornbergiga 24. novembril 1880 . Hornberg oli rootslane, kellega Munthe tutvus kunstiopingute ajal Pariisis . Abielu lahutati vahem kui kumne aasta parast. Aastal 1892 abiellus Ultima uuesti rootsi toosturi Gustaf Richteriga. Aastal 1893 sundis sellest abielust poeg. Aastal 1895 Ultima suri.

Aastal 1907 abiellus Munthe inglase Hilda Pennington-Melloriga. Neil oli kaks poega, Peter ja Malcolm Munthe. Hilda oli aristokraat, kelle perel olid Inglismaal markimisvaarsed valdused. Abielu kestis Axeli surmani 1949 ; Hilda ise elas 1967 . aastani.

Munthe ravis Napolis katku ja oli rahva seas vaga populaarne. Psuhhiaatriliste haiguste ravimisel valtis Munthe arstimite valjakirjutamist patsiendile nii palju kui voimalik, kasutades selle asemel raviks hupnoosi , muusikat ja muid alternatiivseid vahendeid. Lootusetutes olukordades ? naiteks marutove korral, kui patsienti ootas ees ainult pideva valu ja hulluse aeg, mis valtimatult surmaga loppes ? pooldas ta eutanaasia kasutamist. Ta oli ka kaudselt seotud Louis Pasteuri uuringutega marutovevastase vaktsiini valjatootamisel.

Tema raamat " San Michele raamat " ( 1929 ) on tolgitud vahemalt 45 keelde. See on uks 20. sajandi menukamaid kirjandusteoseid. Selle eri keeltes ilmunud tolkeid saab naha Axel Munthe majamuuseumis .

Munthe kirjutas raamatuid varemgi, "San Michele raamat" on tema viimane teos. Tema esimesed raamatud ei saanud eriti tuntuks ja tanapaeval pole neid kuigivord valja antud.

Eestikeelsena on "San Michele raamat" valja antud 1938 ja 1940 Tallinnas , 1952 Torontos ning taas Tallinnas 1992 (kirjastus Monokkel ) ja 2006 (kirjastus Penikoorem ). Raamatu on eesti keelde tolkinud Heino Meister .

Capri saarel oli Munthe ja ta kaasa headeks sopradeks Jakob von Uexkulli pere. ^[1]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]