Autoritarism
on riigi voi organisatsiooni valitsemise vorm, kus voimul olijad otsustavad valitsetavate kusimuste ule ilma, et need, kelle ule valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada.
Riigi juhtimisel voib autoritarism olla kas sojavaeline voi uhe
partei
valitsus
. Autoritaarse re?iimi puhul on inimestel valdav sarnane meelsus voi siis
pragmatism
. Kodanikud on valiselt valitseva olukorraga rahul voi nad on ukskoiksed. Moningatel juhtudel domineerib
sojavagi
. Autoritarismi voib mingil maaral esineda ka demokraatlikes riikides.
Vorreldes autoritarismi
totalitarismiga
, siis totalitarismi puhul korvaldatakse eelnevalt kehtinud seadustamisevormid ja valitseb ulatuslik
politsei
kontrollisusteem.
Kui vorrelda autoritarismi
demokraatiaga
, siis demokraatias valitsevad valitud ametikandjate ning nende valitsemine on piiratud
pohiseadusega
.
Valimised
on vabad, ausad ja sagedased, valimistega ametikandjaid vahetatakse ning kus ei esine sundust. Iga kodaniku haalel peab olema vordne kaal. Ukski enamusotsus ei tohi piirata vahemusoigusi, eriti oigust saada tulevikus enamuseks.
Demokraatias erinevalt autokraatiast on inimestele tagatud tegelik enesevaljendusvabadus, mis tahendab nii kahjulike tagajargede puudumist kui arvamuste esitamiseks kanalite olemasolu. Inimestel on oigus alternatiivse teabe saamiseks tanu teabeallikate paljususele. Inimestel on uhinemisvabadus, mis tahendab kodanike voimalust luua uhendusi seltsingutest erakondadeni.
Demokraatias erinevalt autokraatiast on kaasav
kodakondsus
, mis annab koigile pusielanikele voimaluse kasutada koiki demokraatlikke oigusi ja saada oiguste kasutamiseks koolitust ja julgustust.
