Austraalia ja Okeaania on maailmajagu .

Austraalia ja Okeaania pindala on 9 037 695 km² ja elanike arv 40 360 349.

Austraalia ja Okeaania maailmajagu holmab Austraalia mandril koos umberkaudsete saartega ja Vaikses ookeanis asuva Okeaaniaks nimetatava saarteala ( Poluneesia , Mikroneesia ja Melaneesia ). Neist Melaneesia, mille nimi tahendab 'mustad saared', holmab Indoneesia idaosa, Paapua Uus-Guinea , Saalomoni Saared , Vanuatu , Uus-Kaledoonia ja Fid?i . Mikroneesia, mille nimi tahendab 'vaikesed saared', jaab Melaneesiast pohja ning holmab Karoliinid , Mariaanid , Marshalli saared , Kiribati saared ja Nauru . Poluneesia, mille nimi tahendab 'palju saari', jaab molemast itta, peamiselt laanepoolkerale, ning ulatub Hawaii saartest pohjas Uus-Meremaa ja selle juurde kuuluvate saarteni lounas ja Lihavottesaareni idas.

Pindalalt on Austraalia ja Okeaania koige suuremad riigid Austraalia (7,692 miljonit km²), Indoneesia (Austraaliasse ja Okeaaniasse jaab sellest 360 750 km²) ning Paapua Uus-Guinea (462 840 km²). Elanike arvult on suurimad Austraalia (24,4 miljonit) ja Paapua Uus-Guinea ( 7 miljonit).

Suuremad saared on Uus-Guinea (786 000 km²), Lounasaar (151 215 km²) ja Pohjasaar (113 729 km²).

Austraalia ja Okeaania on ainus maailmajagu, mida labib kuupaevaraja . Suurem osa maailmajaost jaab idapoolkerale . Laanepoolkerale jaavad Samoa , Ameerika Samoa , Niue , Cooki saared , Prantsuse Poluneesia , Kiribati , Pitcairn , Hawaii ja Lihavottesaar.

Kliima [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ekvaator labib Austraaliat ja Okeaaniat umbes keskelt. Seetottu kuulub enamik sellest ekvatoriaalsesse , lahisekvatoriaalsesse , troopilisse ja lahistroopilisse kliimasse . Uksnes aarmine lounaots ulatub parasvootmesse .

Enamik Austraaliast ja Okeaaniast jaab lounapoolkerale . Seetottu on seal suvi uldiselt aastavahetuse paiku. Maailmajao koige korgem ohutemperatuur +53 °C on moodetud Austraalias Queenslandi osariigis Cloncurrys , koige madalam ?18 °C Austraalias Uus-Louna-Walesi osariigis Holbrookis . ^[1] Suurim aastane sademete hulk on moodetud Hawaii Kauai saarel (12 090 mm), vaikseim aastane sademete hulk Louna-Austraalia osariigis William Creekis (126 mm) ^[1] .

Pinnamood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Austraalia ja Okeaania korgeimad riigid on Paapua Uus-Guinea ( Wilhelmi magi , 4509 m) ja USA ( Mauna Kea , 4205 m).

Siseveed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suuremad jarved on Austraalias asuvad Eyre'i jarv ja Torrens , mille pindala soltub oluliselt sademetest, aga nende suurim moodetud pindala on olnud vastavalt 9500 ja 5700 km².

Pikimad joed on Austraalias asuvad Murray (2375 km) ning selle lisajoed Murrumbidgee (1485 km) ja Darling (1472 km).

Asustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suurimad linnad on Austraalias asuvad Sydney ( 5 miljonit elanikku), Melbourne (4,6 miljonit) ja Brisbane (2,3 miljonit) ning Auckland (1,4 miljonit) Uus-Meremaal .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Australaasia
• Austraalia ja Okeaania maad

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]